Uued seiklused

Peale vihmametsast tagasitulekut läksime ööks motelli,kus proovisin oma põlenud tagumiku ja seljaga ruttu magama jääda.
Sumo aga läks paariks tunniks linna jalgpalli vaatama. Järgmisel hommikul oli kell 9 äratus.Korjasime oma kolinad kokku,pakkisime jälle auto,käsime turul puu-ja juurvilju ostmas,Tirisime Taka autosse ja reis võis jälle alata.
Ida ja Dell jäid maha,kuna nemad tahtsid veel mõned päevad lebotada. Aga meil aeg tiksus,kuna Taka pidi 24 oktoobril tagasi Darwinisse lendama ja selle aja jooksul tahtsime võimalikult palju näha.Cairnsist ei sõitnud me tagasi mitte peateed vaid läksime läbi ligidal asuva mäelinnakes Kuranda,kuna selle tee
ääres on palju koski ja maastik oli seal lihtsalt vapustav. Pidevalt ühest suurest mäest üles ja teisest kohe alla. Kõrguste vahe oli nii suur,et mõjus mõnusalt kõrvadele. Aga loodus oli lihtsalt vapustav. Sügavad orud,jõed,lehmad ja lambad söömas mäeküljel. Seal nägin ka esimesi normaalseid ehk musta-valge kirjusid lehmi.Nii hea meel oli kohe,et pisar tuli silma.Nagu kodus :)
Kosed ei olnud küll nii lahedad nagu ootasime,sest vihmane aastaaeg polnud veel alanud,ja vett oli suht vähe...seega ei mingeid sügavaid emotsioone. Aga loodus oli nagu kuskil euroopa mägedes. VÄGA ILUS.Ida kallas on üldse palju huvitavam ja rohelisem,võrreldes lääne või põhja austraaliaga,kus on lame maastik,pikad vahemaad,kus mitte midagi ega kedagi pole ja loomulikult pole seal metsa ja pinnas on punane.
Idakaldal on aga mäed,metsad,muru roheline ja linnad iga 15- 30 min taga.Ja loomulikult imeilusad rannad.
Olime plaaninud ööbida Mission beachil,kus Deli sõnul pidi olema üks väga odav Camping.Olime päeval ühe infolehe ka võtnud kus oli samuti üks odav campa kirjas aga nagu alati jõudsime me kuskil 6 paiku linna ja siis alustasime õige koha otsimisega,mis ei tahtnud kohe üldse õnnestuda.Keerutasime vist mingi tund ringi,kui lõpuks oli õige koht.....aga hind pooooooooole kallim. Kell oli juba palju ja otsustasime siiski sinna jääda
(polnud see hind väga hull ka ) Kuna Taka magas autos siis meie panime oma pisikese telgikese ülesse ja suundusime kööki süüa tegema. Taka vaaritas meile maitsva õhtusöögi..ma ka ikka natukene aitasin aga ta oli rohkem selle resi jooksul nagu ema kes kahe lapse eest hoolitses :)
Laadisime oma arvuteid,telefone ja pesime pesu ning oligi aeg tuttu minna. Hommikul oli äratus enne 7-t kuna siis hakkas sellist padukat kallama,et 5 minutiga oli telk seest märg.Tuli siis ruttu asjad kõik autosse visata ja oodata millal vihm vaiksemaks jääb.Meil läks hommikusöögi ja asjade pakkimisega mingi 2 tundi,sest pidevalt pidi jälle räästa alla passima,kuna noo lihtsalt kallas. Lõpuks jooksime lihtsalt autosse,kõik uksed kinni ja minek.
Olemine oli küll niiske ja halb aga mis siis.Telk oli ka suurde prügikotti surutud ja ligunes seal...

Järgiseks plaanisime minna Airli Beachile ,kus saab minna Whitsunday lahe sopile.Seal on palju väikseid saarekesi ja Palju erinevaid kohti kus snorgeldada.Ja selle koha krooniks on whitsunday rand.Seal on lumi valge liiv pisikeste teradega.Nagu paradiis ;) Airli Beachi jõudmiseks pidime läbima umbes 390 kilomeetrit, mis läks nagu lupsti.Kohale jõudsime peale lõunat ja padavai jooksime tuuri punkti,et endale järgmisteks päevateks midagi orgunnida.Aga ega see nii lihtne ka polnud.
tuli ju otsustada kui pikaks sinna lähme.Aga hinnad panid asjad paika.Meie rahakotikene lubas ainult 1 päevase trippi teha.Mõeldud tehtud.Siis hakkasime elamise otsimisega tegelema.Ja ka see polnud lihtne.Üks liiga kallis teine liiga niru ,kolmas aga suht normaalne.Sinna jäimegi.
Hommikul oli Äratus varajane.Kiirelt võipsid sisse ja kiiresti sadamasse kus meie väike paadike seisis.Esimene tund kulus sõidule mis mulle ilgelt meeldis ,sest väljas oli kergelt tuuline ja meri lainetas päris kenasti.Paat aga lisas kiirust ja nii me laineid murdsime.Siiri küll oli vahel kahtlase näoga aga polnud hullu.
snorgeldama aga oli see eest kehv minna.Laine muutus üha tugevamaks ja toruke kust hingata sai oli kogu aeg vett täis .Vähemalt minul.Ja vesi ei olnud ka nii selge kui oli Cairnsis.Aga kui meid sinna maalilisele rannale maha pandi siis oli ikka mõnna küll.Taeva sinine vesi ja lumi valge liiv.

Ja maru palav oli ning päike kõrvetas nii mis kole.Päeva lõpuks olime Siiruga täitsa punased.Nagu vähid kuumast veest välja võttes.
Päevaga võisime siiski rahule jäeda.Sellist kena kohta ikka igal pool pole.Aga ilma üle võisime küll nuriseda.Õhtul olime küllaltki väsinud selles vees hulpimisest ja kuuma käes passimisest.Nii et ei mingit napsutamist.Kohe magama.Igav aga siiski tervislik tegevus.
Järgmiseks päevaks plaanisime kuhugi bundabergi kanti jõuda ja seal hakkata farmi tööd otsima.Mis lõpuks kujunes täielikuks FIASKOKS ;)-Sellest siis järgmises sissekandes

Cape Tribulation ehk vihmamets paradiis

Peale mere seiklust oli meil üks päev vaba kus saime oma auto rehvid ära parandada.Ehk siis uued osta secondhand poest.Päris kulukas aga ei jonni.Matkal me ei ohi.Ülejäänud päev läks lihtsalt raisku.Ainuke hea ja kasulik tegu oli Vihmametsa tuuri bookimine.Seega teataime ,et kaks järgmist päeva on sisutatud.Hommikul oli ära sõit ilgelt vara.Kell pool kaheksa ;) Sõit vihmametsa poole võis alata.Peale tunnikest sõitu -Jah jälle tunnike sõitu - jõudsime me esimesse kus näidati meile mingisuguseid koutuid loomi.Õigemini orbusi.mingi perekond lihtsalt tegi neile varjupaiga.Kõiksugu elukad olid seal koos.Väikestes lendoravatest kuni suurte krokodeni.Peale seda sõidutati meid vihmametsa avrustesse.Käisime mõnel push walkil ja mõnel ilusal vaate platvormil.Peale lõunat jõudsime siis sihtpunkti Cape Tribulation.Pisike armas laheke mille ümber pisikesed armsad kohakesed kus oma puhkust veeta.Meie olime ühes backpackersi hostelis.Aga plus oli see ,et meri oli vähem kui saja meetri kaugusel.Nii et kohe maid vette.Aga kus sa sellega,peame kartma mingit kuradi box jellyfishi mis on siin kõige ohtlikum kalake.Pisike aga vastik ;) Aga meie hullud euroopast ei kartnud midagi.Vette.Vesi oli üllatavalt soe ida kalda kohta praegusel aasta ajal.Õhtul jalutasime rannas ja imetlesime päikse loojangut mis siin loojud teisele poole.Õhtul jõime veini ja mina, ma rõhutan, mina valmistasin õhtusöögi.Käisime kohalikus baaris kergel dringil.Meeldivalt rahulik õhkond oli seal mere äärses paradiisis.
Hommikul aeti meid sealt aga kella kümneks välja.Meie aga võtsime oma ülejäänud kuuni kaasa ja läksime randa päikest võtma.Üks pisike paradiisi rannake see igal juhul onIgal juhul ära me kõrbesime.Lõuna paiku võeti meid jälle bussi peale ja tuuritati meid tagasi cairnsi.Tee peal nägime veidrusi vihma metsas ja tegime eriti nüri krokodilli tuuri kus krokot ei näinudki.Kui sa oled põhja territooriumil kroko tuuri teinud siis kõik muu on ikka täielik pull shit.Selline oli meie seiklus maailma vanimas vihmametsas mida leidub vaid siin ja lõuna ameerikas ja ühes kohas veel mida ma muidugi ei mäleta ;(

Great Barrier Reef

Cairnsi tõeline turisti magnet on muidugi Suur korall rahn.Ja kuna me oleme juba austraalias koralle vaatamas käinud siis otsustasime ka siinse ära vaatata.Jalutasime siis reipalt turismi punkti sisse lõime oma paksu rahakoti lauale ja bookisime endale tuuri.Ega see rahakott enam nii paks pärast seda olegi.Aga see selleks ,teie kallid vanemad ärge muretsege.Saame hakkama ;) Hommikul oli välja sõit 8 paiku.Kõmpisime sadamasse ja astusime pardale.Sõit sinna oli suht rahulik aga siiski põnev.Vaade oli imeline.Peale tunnist sõitu olime esimeses kohas kus hullud vette lasti.Algul snorgeldasime natsa ja umbes poole tunni pärast oli meie sukeldumis kord.Mina Siiri Ida ja Taka olime koos ühe intstruktoriga,sest ega meid ju üksi vee alla ei lastud.Panime siis kostüümid selga ja baloonid ka ning istusime paadi servale.Näidati siis kõik vajalik meile ära ja vette me siis läksime.Aga kus sa sellega ,et kõik nii lihtsalt läheb.Vee alla minnes arvasid Siiri kõrvakesed teisiti.Neile seal ei meeldinud kohe üldse.Valu muutus kanatamatuks juba meetri peal ja nii lõpeski Siirukese sukeldus eksperiment.Kõrvad aga valutasid terve üle jäänud päeva.Kahju kohe pisikesest.Aga meid viidi siiski põhjale lähemale.Aga jonnija ja viriseja ma olen siis minule see siiski väga suurt elamust ei jätnud.Aasias pidavat ilusam olema.Varsti äkki lähme ja uurime järgi.Pärast sukeldumist saime kerge söögi ja lubasime enddale väikse napsu.Siis sõidutati meid uude kohta kus otsustasime ainult snorgeldada.Ja ega nad ei olekski meid enam vee alla lasknud kuna olime napsused nende arvates.Vaatasime siis seda imelist värki ülalt ja lihtsalt ligunesime üli soolases vees.Päev lõppes kella viie paiku kuijõudsime Cairnsi tagasi.Nagu õhtul ikka kombeks läksime välja sööma ja napsutama.Lõpp oli nagu ikka - hägune. Aga selleks me siin oleme,et reisida ja lõbutseda ;))