Wednesday, December 23, 2009

Kauneid Jõule kallis perekond ja kallid sõbrad!!!

Mitte mingit jõulutunnet meil siin ei ole,lund ei ole,külm ei ole,verivorsti ei ole...aga jõuluvana juba käis :))))

Sööge ja hullake lumes siis meie eest ka!! Luban,et varsti tuleb jälle uus sissekanne meie seikluste kohta....peame ju ajale järgi jõudma!!!

Kallid-kallid!!!

Tuesday, December 8, 2009

Lõpuks said meist farmerid...1,5-ks päevaks

Bundabergi jõudsime natuke peale lõunat,läksime kohe info punkti,saime linna kaardi ja sealt edasi caravanparki enda pisikest telgikest üles
seadma.Asjad lahti pakitud otsustasime minna linnaga tutvuma.Bundaberg on siis koht kus valmistatakse kuulsat Bundabergi rummi. Linn ise aga on suhtelislt
tühi,kõle ja ebameeldiv.Tiirutasime tunnike,et üldse baari taolist kohta leida ja mis avatud oleks.Nooo lõpuks leidsime tühja koha...Enne koju minekut käisime poest
läbi ja krabasime odava guuni(Paki vein) et hea õhtusöögi kõrvale limpsida. Taka valmistas meile jälle maitsva söögi.Köögis saime taaskord toredate inimestega tutavaks.
Paarike saksamaalt ja paarike kes koosnesist inglannast ja prantslasest.Igatahes sai see kohutav odav vein mille koostisosad on ka kala ja muna
ära joodud ja võib öelda,et sumo sellest õhtust suurt ei mäleta :)
Järgmisel päeval läksime Rummi tehasesse eksgursioonile,mis oli tegelikult väga mõttetu.Pidime käima hane reas ja rummi tünne sai ainult kaugelt näha ja siis seda lõhna nuusutada.
Pudelite pakkimis ruum oli samuti pisike ,kus täätas max 5 inimest. Räägiti siis ajaloost,erinevatest markidest ning lõpuks sai tasuta kaks drinki.Noo see oli selle 25 daala sees siis.
Väga kallis ja mitte midagi ütlev üritus aga nüüd vähemalt teame,kus see jook tuleb :)
Kuna Taka pidi järgmisel päeval Darwinisse tagasi minema ja meie rahakott hakkas punast tuld näitama siis otsustasime farmitööd otsima hakata.Kuna bundabergis ja selle ligidal palju erinevaid
farme arvasime,et tegu lihtsa ülessandega...aga eiiii. Seal käivad asjad nii,et tööd saad ainult Bäkkerite hostelite kaudu ja tingimus on see,et pead seal sees elama (mis loomulikult on kirves) Ja kunagi
ei ole 100%,et tööd ikka saad.

Peale pikka arutamist(5 min) otsustasime aga bundabergi siiki selja taha jätta ja minna Stanthorpi kus juba mõned eestlased ees.Ja kuna eetslased on seal linnas heas kirjas siis asi otsustatud.
Ja tööd pidi ka lihtsamalt saama ;) Võtsime selle 500 kilomeetrise retke siis ette.
Stanthorpi jõudes kohtusime oma sõbra Mihkli ja paari teise eestlasega ( Jaak ja Lauri ).Neil oli seal pisike pidu kus oli ka hunnik teisi bäkkereid.Kõik ikka paris napsused.Nagu ikka.
Pühapäeva hommikul läksime siis hosteli omaniku Doug jutule.Algul oli selline ümber nurga jutt aga kui kuulis ,et oleme eestlased jutt muutus.Helistas ühele farmerile ja uuris maad.
See otsustas väikse mõtlemise peale meile tööd anda.NII saigi meie FARMERI karjäär alguse.Läksime tööle paprika ja lehtkapsa farmi.Jaak kes seal juba varem töötas kiitis seda kohta
ja ka teised rääkisid head.Head tunnid ja korralik tunni palk,mis farmis on üris tähtis.Ega orja farmi minna ju ei tahaks.
Ja kuna meie rahaline seis oli hullem kui kriitiline ei jäänud meil ka muud üle kui sinna jääda.Kuigi ka siin oli hosteli hind päris kopsakas (180 aus nädalas )

Esmaspäeva hommikul oli äratus umbes nelja paiku ja tööl pidime olema juba viieks.Aga see pidavat normaalne olema ,sest siis saab suurema kuumuseta töö tehtud.
Kohale jõudes oli vastu võtt külmem kui Siberis elava Volodja varbad.Seisime siis seal umbes kümnekesi ja ootasime kuni tööle kupatakse.Siis tuli üks punase nina
ja paistes silmadega supervisor ja kamandas kõik dziibi kasti kus plime kui lambad looma vagunis.Aga ka see on täiesti normaalne nende jaoks.Põllu äärde jõudes hakkas minul aga see tuhin ära
minema mis pühapäeval peale tuli.Esmaspäeva päeva töö oli paprika taimede ROHIMINE.HA HA HA HA HA .Aga pole hullu ütlesin ma Sirtsule ja soovitasin mõelda rahast ja teise aasta viisast.
Algul see aitaski nii esimese vao jagu mis oli paar 300 meetrit pikk.Tagasi minnes aga hakkasid juba jalakesed ja käekesed valutama.Ja selg muutus ikka julmalt jäigaks
No kohe kuidagi ei tahtnud allapoole painduda.Ja aina hullemaks läks iga uue vaoga.Kuna seltskond oli siiski lahe siis lubasime üksteisele ,et vähemalt kuu peame seal vastu ;)
Esimene suitsupaus ja oligi meil juba kolm vagu tehtud.Siis oli ikka veel nalja tuju ja kuu aja jutt oli ikka jõus.Aga kui päev lõunale hakkas lähenema siis läks päris niruks olukord.
Meie suureks rõõmuks hakkas vihma sadama.Aga ega vihm õiget farmerit hirmuta ;) lasime aga kättel käia.Kui oli lõuna pausi aeg siis oli kohe päris hea tunne ,et istuda sai.
Kugistasime oma võileivad alla ja mina lubasin ühe rahustava suitsu.Mis maitses ikka kuradima hästi.

Vahepeal mainin ära ,et üks saksa tüdruk oli ennast farmeri pojale külje alla surunud ja kõik arvasid ,et ta on kerge koputaja.Ja kuna see päev supervisor meid ei jälginud
siis arvasid kõik ,et tema on boss.Mida ta ka enda arust oli ;) nii et tema käsu peale hakkasime täpselt poole tunni pärast uuesti liblesi välja kiskuma.Kuna lihased olid juba
väga kanged siis uue vaoga jäime teistest päris maha.Ma mõtlen aktivistidest kes olid meist umbes poole vaoga ees.Jaak aga lohutas meid ,et esimene päev ongi NATUKE raske.
Korrutasime üksteisele Raha RAHA ja jätkasime tööd.Meie suureks rõõmuks hakkas jälle kõvemini sadama.Ma rõhutan kõvemini .sest tibutas ju pea terve päev.Ja meie suureks rõõmuks
saabuski üks farmeri poegadest.Algul ta vaatas meie väsinud nägusid ja läbi vettinud kehasid ja tegi näo nagu kõik oleks korras.Siis aga vist läks süda pehmeks ja kamandas
lmbakesed dziibi kasti ja kuulutas päeva lõpenuks.Märjaga pidavat taimed rohimisel kannatada saama.Vastu väiteid polnud ;)
Siis oli vaja oodata millal Doug mei le järele tuleb.Vanemad olijad rääkisid ,et see võib võtta kuni paar tundi.Ei no muidugi,passi seal siis kaltsuna külma käes ja lõdise.
Kerge orja tunne tuli peale.Siiru rõhutas aga Mõtle rahale.Nii nagu mina pärli paadil temale ;)Doug saabus JUBA poole tunni pärast ja koju sõit sai alguse.Tagasi hostelis hakkas aga minu
põlv kergelt endast märku andma.Kerge valu oli sees.Kuid selle väsimuse kõrval oli see kuki muki.Kiirelt pesema ja siis toitu valmistama.Nii õhtuks kui järgmiseks päevaks.Hommikul peab kõik minutid
magamiseks ära kasutama.Peale sööki olime vast tunnikese poolteist veel teleka ees ja siis magama.Kuna meie tuas oli kolm kenat iiri tüdrukut ,pidasin ma vajalikuks neid hoiatada ,et ma NORSKAN.
Varustasime neid mu õe käest saadud sõjaväe kõtava troppidega ja üks lubas isegi une rohtu võtta.Sellel ööl magasime nagu karupojad talve unes.Korra kuulsin kuidas saksa poiss Alex sonis väljamaa keeles.
Suur farmeri heldus lasi meil hommikul tunnike kauem magada.Pidime alustama kell kuus.Suur oli minu ja Siiri rõõm kui hommikul tuast välja astudes sadas vihma.Kui hommikul Doug meid tööle hakkas viima siis
uurisin kas vihmaga tööd tehakse.Vastuseks kõlas kui farmer ei helista hommikul siis viib tema meid sinna ja seal selgub.Ja hakkasime siis Red Rosella poole sõitma.See oli meie farmi nimi.
Kohale jõudes nägime esimese asjana Supervisori veelgi punasemat nina.Kuid silmad varjas ta päikseprillide taha.Tõenaöliselt olid nee suht kinni paistetanud.Ja meie lootus vabast päevast purunes kiirsti.
Ja siis kõlaski käsklus ,et lambad kasti ja tööle.Nii palju siis sellest ,et vihmaga rohides kahjustab taime.Olge lihtsalt ettevaatlikumad.Ja punaninal polnud ka muud midagi teha kui päev läbi meiega jõlkuda.
Esimene vagu oli ikka väga piina rikas .Kuna küürutada enam ei jaksanud siis proovisime põlvili.Minul aga olid lühikised püksid ja siine pinnas koosneb väikestest kividest siis oli väga
piina rikkas.Ja ,et asi täiuslik oleks käis see kuradi puna nina nagu orjapidaja meie järel ja kontrollis.Kui leidis ühe lible siis ei jõudnud seda vingumist ära kuulata.Ja taimedele ei tohtinud
liiga teha.Kui aga julgesid selga sirutada ja kellegile midagi naljaga pooleks öelda siis oli kuri karjas.Parmust supervisor ütles ,et temale ei meeldi kui inimesed (ORJAD) seisavad ja räägivad.
Töö pidavat tegemata jääma.Minul aga oli selleks ajaks kolm muret.Põlv tegi põrguliku valu ,selg oli kange ja see kuradi orjapidaja käis ilgelt närvidele.Esimeseks Smoukoks olime märjad nagu kassid ja loobumis
mõtted hakkasid pähe kippuma.Suitsu pausi lõppedes oli päris oraja tunne juba.Võtta maast märga mulda ja tõmba nägu mustaks siis nagu päris.Kella pealt peksti kõik maast lahti ( mis oli kuradima raske ülessanne)
ja kamandati tööle.Üks inglise poiss julges oma i podi-l muusikat valida siis selle peale karjatas orjapidaja ,et kui veel mõnda telefoni või i-podi näeb siis korjab need ära ja paneb autosse.
Kurat nüüd mõtlesin küll ,et lähen talle kallale.Ja samal ajal meenus kuidas neljandas klassis õpetaja niimoodi kaardi pakid endale aasta lõpunu sahtlisse pani.Ainult teda ei tahtnud toona lüüa.
Lõunaks olime tublid kolm vagu juba teinud.Vaod olid ikka päris maltsased.Vanemad olijad jälle lohutasid ,et märjaga tulevat malts lihtsamini maast välja.Tuleb ta jeh ja kui tulebgi siis koos taimega.
mul aga oli suht ükskõik juba.Lõuna oli aga magus.Lausa uni tikkus peale.Aga põlve valu ei lubanud tukkuma jääda.Peale söömist vaatasime üksteisele otsa ja teatsime kohe,et see jääb meie viimaseks
päevaks seal kuradi orja laagris.Poole tunni pärast kuulsime Piitsa plaksumist,(selleks ajaks oli supervisor saanud eestlaste seas nime Piits) Oli aeg põllule naasta ja oma igapäevast
leiba teenima hakkata.Kohe alguses proovisin istudes rohida aga Piits väitis ,et meil ei istuta ja alles oli ju lõuna.Proovisin siis hambad ristis ,sest päeva lõpuni oli veel kolm tundi ehk kolm vagu.Aga ei.
Minu põlv ja meie mõlema vingumine muutus välja kannatamatuks.Ja iga kord kui Piits tuli lähemale kui 10 meetrit tahtsin püsti tõusta ja ta ühe selle kuradi paprika taime asemele suruda.Siis saabus kui
taeva kingitus bossi poeg Vito (jah itaalaste farmis töötasime) Lähenesin talle delikaatselt ja ütlesin ,et ei saa enam töödata.Jutt aga oli lühike ,Võta oma asjad ja mine koju.Põllule tagasi vaadates nägin Siirukese
tülpinud ja abi paluvat nägu.Teatasin uhkusega Vitole ,et kui mina lähen siis läheb ka Siiri.Vitol polnud sellest sooja ega külma.Helistas Dougile ja soovis hommseks uusi inimesi.
Eks neid uusi orje on siin lademetes.

Hostelisse tagasi jõudes oli Doug ikka inimlikum.Mõistis minu põlve muret ja lubas meile osa ette makstud raha tagasi anda.Mida ta tegigi.Ja selle öö saime ka seal olla.Mis ei olnud muidugi iiri tüdrukute meelest
tore.Õhtul mängisin eestlastega malet ja lobisesime ja kirusime Piitsa taga.Tõenäoliselt oleks ta luksumise kätte ära lämbunud ;) kui me poleks magama läinud.Nagu naised olime.Siiru aga kustus juba kella kolme paiku
päeval ära.Magas nagu beebi.Ega mu enda uni kehvem polnud ,mida aga ei saa iirlaste kohta öelda.Kui nad hommikul tööle läksid siis nende näod olid ikka päris kurjad.Aga nagu ma alati olen öelnud
Magage öösel ja ärge kuulake mida teised teevad ;)
Hommikul otsustasime aga Melbourni asemel Brisbanesse minna oma sõbrale külla.Jube hea tunne oli kui sellest kuradi mülkast minema sai.
Nüüd aga võin ametlikult teadata - Minust mingit kuradi kõplajat ei saa ;)
Nii lõppeski meie seiklusrikas FARMERI karjäär.Ja ei kahetse ,et see nii kiiresti läbi sai.Paremad ajad on ju ees ;)

Thursday, November 19, 2009

Uued seiklused

Peale vihmametsast tagasitulekut läksime ööks motelli,kus proovisin oma põlenud tagumiku ja seljaga ruttu magama jääda.
Sumo aga läks paariks tunniks linna jalgpalli vaatama. Järgmisel hommikul oli kell 9 äratus.Korjasime oma kolinad kokku,pakkisime jälle auto,käsime turul puu-ja juurvilju ostmas,Tirisime Taka autosse ja reis võis jälle alata.
Ida ja Dell jäid maha,kuna nemad tahtsid veel mõned päevad lebotada. Aga meil aeg tiksus,kuna Taka pidi 24 oktoobril tagasi Darwinisse lendama ja selle aja jooksul tahtsime võimalikult palju näha.Cairnsist ei sõitnud me tagasi mitte peateed vaid läksime läbi ligidal asuva mäelinnakes Kuranda,kuna selle tee
ääres on palju koski ja maastik oli seal lihtsalt vapustav. Pidevalt ühest suurest mäest üles ja teisest kohe alla. Kõrguste vahe oli nii suur,et mõjus mõnusalt kõrvadele. Aga loodus oli lihtsalt vapustav. Sügavad orud,jõed,lehmad ja lambad söömas mäeküljel. Seal nägin ka esimesi normaalseid ehk musta-valge kirjusid lehmi.Nii hea meel oli kohe,et pisar tuli silma.Nagu kodus :)
Kosed ei olnud küll nii lahedad nagu ootasime,sest vihmane aastaaeg polnud veel alanud,ja vett oli suht vähe...seega ei mingeid sügavaid emotsioone. Aga loodus oli nagu kuskil euroopa mägedes. VÄGA ILUS.Ida kallas on üldse palju huvitavam ja rohelisem,võrreldes lääne või põhja austraaliaga,kus on lame maastik,pikad vahemaad,kus mitte midagi ega kedagi pole ja loomulikult pole seal metsa ja pinnas on punane.
Idakaldal on aga mäed,metsad,muru roheline ja linnad iga 15- 30 min taga.Ja loomulikult imeilusad rannad.
Olime plaaninud ööbida Mission beachil,kus Deli sõnul pidi olema üks väga odav Camping.Olime päeval ühe infolehe ka võtnud kus oli samuti üks odav campa kirjas aga nagu alati jõudsime me kuskil 6 paiku linna ja siis alustasime õige koha otsimisega,mis ei tahtnud kohe üldse õnnestuda.Keerutasime vist mingi tund ringi,kui lõpuks oli õige koht.....aga hind pooooooooole kallim. Kell oli juba palju ja otsustasime siiski sinna jääda
(polnud see hind väga hull ka ) Kuna Taka magas autos siis meie panime oma pisikese telgikese ülesse ja suundusime kööki süüa tegema. Taka vaaritas meile maitsva õhtusöögi..ma ka ikka natukene aitasin aga ta oli rohkem selle resi jooksul nagu ema kes kahe lapse eest hoolitses :)
Laadisime oma arvuteid,telefone ja pesime pesu ning oligi aeg tuttu minna. Hommikul oli äratus enne 7-t kuna siis hakkas sellist padukat kallama,et 5 minutiga oli telk seest märg.Tuli siis ruttu asjad kõik autosse visata ja oodata millal vihm vaiksemaks jääb.Meil läks hommikusöögi ja asjade pakkimisega mingi 2 tundi,sest pidevalt pidi jälle räästa alla passima,kuna noo lihtsalt kallas. Lõpuks jooksime lihtsalt autosse,kõik uksed kinni ja minek.
Olemine oli küll niiske ja halb aga mis siis.Telk oli ka suurde prügikotti surutud ja ligunes seal...

Järgiseks plaanisime minna Airli Beachile ,kus saab minna Whitsunday lahe sopile.Seal on palju väikseid saarekesi ja Palju erinevaid kohti kus snorgeldada.Ja selle koha krooniks on whitsunday rand.Seal on lumi valge liiv pisikeste teradega.Nagu paradiis ;) Airli Beachi jõudmiseks pidime läbima umbes 390 kilomeetrit, mis läks nagu lupsti.Kohale jõudsime peale lõunat ja padavai jooksime tuuri punkti,et endale järgmisteks päevateks midagi orgunnida.Aga ega see nii lihtne ka polnud.
tuli ju otsustada kui pikaks sinna lähme.Aga hinnad panid asjad paika.Meie rahakotikene lubas ainult 1 päevase trippi teha.Mõeldud tehtud.Siis hakkasime elamise otsimisega tegelema.Ja ka see polnud lihtne.Üks liiga kallis teine liiga niru ,kolmas aga suht normaalne.Sinna jäimegi.
Hommikul oli Äratus varajane.Kiirelt võipsid sisse ja kiiresti sadamasse kus meie väike paadike seisis.Esimene tund kulus sõidule mis mulle ilgelt meeldis ,sest väljas oli kergelt tuuline ja meri lainetas päris kenasti.Paat aga lisas kiirust ja nii me laineid murdsime.Siiri küll oli vahel kahtlase näoga aga polnud hullu.
snorgeldama aga oli see eest kehv minna.Laine muutus üha tugevamaks ja toruke kust hingata sai oli kogu aeg vett täis .Vähemalt minul.Ja vesi ei olnud ka nii selge kui oli Cairnsis.Aga kui meid sinna maalilisele rannale maha pandi siis oli ikka mõnna küll.Taeva sinine vesi ja lumi valge liiv.

Ja maru palav oli ning päike kõrvetas nii mis kole.Päeva lõpuks olime Siiruga täitsa punased.Nagu vähid kuumast veest välja võttes.
Päevaga võisime siiski rahule jäeda.Sellist kena kohta ikka igal pool pole.Aga ilma üle võisime küll nuriseda.Õhtul olime küllaltki väsinud selles vees hulpimisest ja kuuma käes passimisest.Nii et ei mingit napsutamist.Kohe magama.Igav aga siiski tervislik tegevus.
Järgmiseks päevaks plaanisime kuhugi bundabergi kanti jõuda ja seal hakkata farmi tööd otsima.Mis lõpuks kujunes täielikuks FIASKOKS ;)-Sellest siis järgmises sissekandes

Sunday, November 1, 2009

Cape Tribulation ehk vihmamets paradiis

Peale mere seiklust oli meil üks päev vaba kus saime oma auto rehvid ära parandada.Ehk siis uued osta secondhand poest.Päris kulukas aga ei jonni.Matkal me ei ohi.Ülejäänud päev läks lihtsalt raisku.Ainuke hea ja kasulik tegu oli Vihmametsa tuuri bookimine.Seega teataime ,et kaks järgmist päeva on sisutatud.Hommikul oli ära sõit ilgelt vara.Kell pool kaheksa ;) Sõit vihmametsa poole võis alata.Peale tunnikest sõitu -Jah jälle tunnike sõitu - jõudsime me esimesse kus näidati meile mingisuguseid koutuid loomi.Õigemini orbusi.mingi perekond lihtsalt tegi neile varjupaiga.Kõiksugu elukad olid seal koos.Väikestes lendoravatest kuni suurte krokodeni.Peale seda sõidutati meid vihmametsa avrustesse.Käisime mõnel push walkil ja mõnel ilusal vaate platvormil.Peale lõunat jõudsime siis sihtpunkti Cape Tribulation.Pisike armas laheke mille ümber pisikesed armsad kohakesed kus oma puhkust veeta.Meie olime ühes backpackersi hostelis.Aga plus oli see ,et meri oli vähem kui saja meetri kaugusel.Nii et kohe maid vette.Aga kus sa sellega,peame kartma mingit kuradi box jellyfishi mis on siin kõige ohtlikum kalake.Pisike aga vastik ;) Aga meie hullud euroopast ei kartnud midagi.Vette.Vesi oli üllatavalt soe ida kalda kohta praegusel aasta ajal.Õhtul jalutasime rannas ja imetlesime päikse loojangut mis siin loojud teisele poole.Õhtul jõime veini ja mina, ma rõhutan, mina valmistasin õhtusöögi.Käisime kohalikus baaris kergel dringil.Meeldivalt rahulik õhkond oli seal mere äärses paradiisis.
Hommikul aeti meid sealt aga kella kümneks välja.Meie aga võtsime oma ülejäänud kuuni kaasa ja läksime randa päikest võtma.Üks pisike paradiisi rannake see igal juhul onIgal juhul ära me kõrbesime.Lõuna paiku võeti meid jälle bussi peale ja tuuritati meid tagasi cairnsi.Tee peal nägime veidrusi vihma metsas ja tegime eriti nüri krokodilli tuuri kus krokot ei näinudki.Kui sa oled põhja territooriumil kroko tuuri teinud siis kõik muu on ikka täielik pull shit.Selline oli meie seiklus maailma vanimas vihmametsas mida leidub vaid siin ja lõuna ameerikas ja ühes kohas veel mida ma muidugi ei mäleta ;(

Great Barrier Reef

Cairnsi tõeline turisti magnet on muidugi Suur korall rahn.Ja kuna me oleme juba austraalias koralle vaatamas käinud siis otsustasime ka siinse ära vaatata.Jalutasime siis reipalt turismi punkti sisse lõime oma paksu rahakoti lauale ja bookisime endale tuuri.Ega see rahakott enam nii paks pärast seda olegi.Aga see selleks ,teie kallid vanemad ärge muretsege.Saame hakkama ;) Hommikul oli välja sõit 8 paiku.Kõmpisime sadamasse ja astusime pardale.Sõit sinna oli suht rahulik aga siiski põnev.Vaade oli imeline.Peale tunnist sõitu olime esimeses kohas kus hullud vette lasti.Algul snorgeldasime natsa ja umbes poole tunni pärast oli meie sukeldumis kord.Mina Siiri Ida ja Taka olime koos ühe intstruktoriga,sest ega meid ju üksi vee alla ei lastud.Panime siis kostüümid selga ja baloonid ka ning istusime paadi servale.Näidati siis kõik vajalik meile ära ja vette me siis läksime.Aga kus sa sellega ,et kõik nii lihtsalt läheb.Vee alla minnes arvasid Siiri kõrvakesed teisiti.Neile seal ei meeldinud kohe üldse.Valu muutus kanatamatuks juba meetri peal ja nii lõpeski Siirukese sukeldus eksperiment.Kõrvad aga valutasid terve üle jäänud päeva.Kahju kohe pisikesest.Aga meid viidi siiski põhjale lähemale.Aga jonnija ja viriseja ma olen siis minule see siiski väga suurt elamust ei jätnud.Aasias pidavat ilusam olema.Varsti äkki lähme ja uurime järgi.Pärast sukeldumist saime kerge söögi ja lubasime enddale väikse napsu.Siis sõidutati meid uude kohta kus otsustasime ainult snorgeldada.Ja ega nad ei olekski meid enam vee alla lasknud kuna olime napsused nende arvates.Vaatasime siis seda imelist värki ülalt ja lihtsalt ligunesime üli soolases vees.Päev lõppes kella viie paiku kuijõudsime Cairnsi tagasi.Nagu õhtul ikka kombeks läksime välja sööma ja napsutama.Lõpp oli nagu ikka - hägune. Aga selleks me siin oleme,et reisida ja lõbutseda ;))

Sunday, October 25, 2009

Siit me tuleme Queensland

Kirjutame siis lõpuks meie seiklusrikkast reisist.Väheke hiljem kui arvata oskasime,aga siit ta tuleb nüüd.
Kuna meie pärli laeva lootus purunes kildudeks ja Darwinis läksi üle mõistuse palavaks siis otsustasime jätta selle koha kus kurat ja liikuda ida kaldale.Kahju natuke oli ,sest Darwin meile mõlemile väga meeldis aga mis teha.Lihtsalt liiga palav oli seal lõpuks ;(

Hakkasime siis liikuma reede 09.10.09 hommikul tubli hilinemisega.Kuna eelmine õhtu oli campe sitel kerge-ma rõhutan kerge - ärasaatmis pidu ja autojuhid läksid magama alles keskööl siis oli tulemus loogiline.Meie reisi kaaslaseks tuli Takayo -jaapani tüdruk pärli laevalt ja teises autos sõitsid Del Ida ja üks hollandi tüdruk kelle nime ma enam ei mäleta.Raske sõidu ja pohma päev jõudis lõpule kuskil 5 paiku Katherin'i lähistel kus ööbisime tasuta ööbimis paigas.Neid siin põhjas ja läänes küllaltgi palju kuna vahemaad mida pead läbima on meeletult pikad.Ja sa lihtsalt pead kuskil puhkama.Seal on wc söögi kohad ja vihma vesi nõude pesuks.Mida muud sul reisil ikka vaja on.Taka üllatas meid õhtul jaapani curryga mis oli üllatavalt hea.Nii me siis 6 kesi selle toidu alla vägistasime - kuna seda oli nii palju - ja juba 8 paiku magama kukkusime.

Järgmine hommik oli äratus kell 6 ,sest eelmine päev kaotatud aeg oli vaja tagasi teha.Kiire peekon ja muna ja uad ning minema me läksimegi.Sõit nagu ma ütlesin on meeletult igav.Ainult sirged ja tühjus.Pikim sirge mida mina mõõtsin oli 85 kilomeetrit.Ja ei ole huvitav kui teised su kõrval magavad ja pussutavad.Päeva naelaks oli ei kuskil üks seltskond kes oli suutnud oma auto kütusepaaki augu saada.Lähim roadhouse oli 70 km kaugusel ja neil polnud ka midagi selle peatamiseks.Meie saime ka neile ainult veekindlat teipi pakuda.Mis muide jäigi nende kätte.Kurat.Ja meil oli ka ilgelt kiire siis meil lihtsalt ei olnud teisiti neid võimalik aidata.Läitsime sigaretid ja istusime autose ja sõitsime minema.Tunne oli kehv aga me rahustasime ennast sellega ,et me ei saanud neid kuidagi aidata.Meie arvates oli kõik korras.Aga KARMA arvas teisiti.Aga sellest tsipa hiljem.Kuna päev läks jälle pikaks siis peatusime ühe silla kõrval tee ääres.Ilma vetsuta nagu neiud natsa jorisesid aga polnud hullu.Saime hakkama nagu alati.Söök maitses hästi ,õlu oli ka külm mis on reisil väga tähtis ja uni tuli ka ruttu.

Hommik.Päev uus ilm kena ja tüdrukud ka ilusad.Mida muud sa reisiks vajad .Ees ootas jälle üks 900 km päev.ega midagi põrutavat hommiku poolikul ei toimunudgi.Pikad sirged,surnud kängurud ja muidu pudu lojused.Kuid pärast lõunat üllatas meid karma.Kruusa teel kus pidime natsa sõitma purunes rehv.Ja muidugi olime me ei kuskil.Varu rehv autost välja millele eelnes kogu auto tühjendamine, ja poole tunni pärast oligi kõik tehtud.pagana karma.Õhtu nagu õhtu ikka .Peatusime jälle telkides ,sõime maitsvat toitu ja läksime vara tuttu.Napsusena ;)))))

Kätte jõudisgi see tore päev, mil me jõudsime Cairnsi.Hommikul vara jälle üles ,et varem sinna jõuda.Tee Darwinist kuni ida kaldani oli maastik üks kuivanud muru ja liiva puru.Queenslandi jõudes aga oleks nagu lõuna euroopasse jõudnud.mäed rohelus värske muru ja kõik mis selle juures käib.Viimane päeva sõit oli tõesti huvitav.Cairnsi jõudsime 4 paiku.viisime oma asjad packeri hostelisse ja läksime linnaga tutvust tegema.saime maitsvat toitu ja saime rohkelt maitsvat napsu.Ühesõnaga lõbus oli.Neiud keerutasid jalga ja mehed olid lihtsalt jube tähtsad ja ilusad.Päev lõppes meil kahe paiku hostelis .....

Wednesday, October 7, 2009

Bye-bye Darwin

Pakime oma kodinad kokku ja lahkume Darwinist reede varahommikul.Suund siis idakaldale.
Oleme siin kokku olnud natuke üle kahe kuu,vahepeal siis olime 3 nädalat laeval.Sellest aga täitsa piisab,sest ilmad lähevad aina kuumemaks ja vihma hakkab ka tihedamini sadama,mis telgis elades eriti teretulnud pole. Üks öö,kui töölt kella 2 paiku koju sõitsime siis avastasime,et enne meie elukohta on sadanud,lootsime,et ehk pole mitte midagi hullu.Telgi juurde jõudes avastasime aga ,et kõik ujus ja meie väike voodikene koos linade ja asjadega oli läbi märg.Ex süüdi oli ka kaks auku mis meie telgi kattes elutsesid. Mul oli ausaltöeldes nutt kurgus,sest üliväsinuna oli ainuke soov magama minna....aga KUHU???? Hakkasime siis keset ööd oma auto tagumises osas olevaid asju ette tõstma,et saaksime oma märja madratsi sinna panna,ehk õnnestub magada.Saime Delilt suure sääsevõrgu laenata,et sellega luuk katta.....pugesime siis märga põhku...ja polnudki väga hull,sain lausa 4 tundi magada :)
Hommikul parandas sumo kohe telgi ära ja käis uhke näoga ringi. Et mehed ennast liigutaksid on vaja ikka,et enne midagi juhtuks!
Paari päeva pärast sadas jälle ja seekord oli meie pisike telgike kuiv ja mõnus :P

Vahepeal oleme ainult töödanud ja toredate inimestega vahest baaris istunud.Mina töötasin endiselt seal retoranis,kus oli väga tore ja sain väga tugeva kogemuse pagasi ning sumo endiselt turvamees. Üritasime veel pärlisse tagasi saada,kuid see mees seal on üks P.... Sest helistasime talle 2 nädalat igapäev ja alati ta lubas meile tööd jne...aga lõpuks ikka mitte midagi.
Sumo nägi aga ükspäev meie laeva kaptenit ning sai kinnitust ,et oleme järgmise aasta meeskonna nimekirjas,kui seda vaid tahame. Seega peame talle märtsis helistama,ütleme,et tahame tööd ja mai keskel lähme 4 kuuks laevale...SUPER!! See saab olema kindlasti raske,lõbus,masendav,naljakas,huvitav,kiire ja füüsiliselt väga teretulnud :)

Seega jookseme homme veel ringi,korjame oma vajalikud paberid kokku,pakime asju ning reede hommikul hakkame kahe autoga sõitma. Meie autosse tuleb veel üks jaapani tüdruk Taka,kellega töötasime koos laeval ja võibolla ka üks hollandi tüdruk ja teise autoga sõidavad Ida ning Del.Ees on ootamas 4 päeva sõitu eikuskil,kõrbes,ilma pesemis võimaluseta :P See saab huvitav olema :)

Minu koduigatsus pole enam nii hull aga endiselt olemas.Loodetavasti on see Darwini viga,sest kõik bäkkerid on siin masenduses ja õnnetud(see kliima noh)Ilmselt läheb idakaldal asi ikka paremaks!!!!

Ootame juba oma uusi seiklusi ja anname nendest teile kohe teada!

Cheers mate!!!

Friday, September 25, 2009

Raskelt haige...

Olen ametlikult raskeloomulises koduigatsuses. Teiste sõnadega siis,mul on viimased 1,5 nädalat selline koduigatsus olnud,et sumo hakkab varsti üksinda reisima,sest ta ei kannata mind enam välja :)
Kõik käib mulle siin ilgelt pinda,see,et elame telgis mis läheb pidevalt katki,see,et meie madrats on pidevalt katki ja selle lappimine ei paista ka aitavat,see,et ma olen ära söödud kimulaste ja sääskede poolt(mingi mürk ka ei aita),see,et telgis on pidevalt sipelgad,see,et siin on nii palav,et ei kannata lihtsalt olla,see,et me ei saanud tagasi pärleid korjama (vähemalt mitte veel). Ühesõnaga KÕIK. Kodus oleks praegu hea jahe,emmel oleks söök valmis kui ma koju lähen ja alfreedo ootaks mind seal...loodetavasti ja issit tahaks ka näha.Ja õed ja nende lapsed.Noo...ilmselt olete aru saanud,et ma siin suht hull juba.Tegelikult ma tean milles asi see on see haigus mis tekkib kuumusega. darwinis pidi kuumal perioodil väga palju inimesi selle haiguse all kannatama.Ma olen siis esimene ,kes nakatus-sest kuiv periood pole veel päriselt alanud.

Nüüd aga teistel teemadel.
Sumo on lõpetamas on turvamaehe kursust ja järgmine kolmapäev peaks ta olema paberitega turvamees.

Nagu näha siis ta juba töötab ka kooli kõrvalt ja on väga rahul!!!

Mina aga sain tööd ühes väga peenes resoranis,tegelikult on see selle territooriumi parim restoran juba mitmendat aastat.Töö saamiseks tuli jälle tutvusi kasutada.Laeval saime tuttavaks ühe mehe Simoga ,kelle vend on selle restorani juht ja läbi tema ma siis tööd saingi. Saime temaga teisipäeval ühes pubis kokku jõime paar õlut,peale mida ma olin purjus juba ja olingi tööle võetud.Ausalt öeldse ei tea ma mõhkugi ettekandja tööst,mis siis ,et minu CV-s on kirjas 2 aastane kogemus ettekandajana.....UPS.
Kolmapäev oli minu esimene päev,käed värisesid ja jalad värisesid ja alguses ei tulnud mõhkugi suust välja.....aga vaikselt hakkas looma. Loomulikult ma ei suuda teha veini temostreerimis koos pika jututga ja menüü eripakkumiste ette lugemist,sest mu keel ei vääna lihtsalt selliseid raskeid sõnu veel välja....aga muidu sain vist hakkama,sest kutsuti veel tööle.
Muidu aga plaanime Darwinist peale järgmist nädalat lahkuda.Sest aitab sellest kohast ja ilmad on nii palavaks ka läinud,et telgis elada lihtsalt ei kannata enam.Sumo boss pakkus meile tööd ühel saarel kus elavad ainult aborgeenid,et tema teeks siis turvat ja mina ilmselt mingit baari tööd või asja. Peame veel täpselt uurima mis värk sellega on ,sest seal suht ohtlik töötada,sest need abod ei ole normaalsed!!! Enamus neist vähemalt.Võib olla oleme seal nädala,sest söök ja elamine tasuta ja hea võimalus jälle säästa.Peale seda aga idakaldale.

Üks hirmutav uudis ka. Ma ei ole Jaanast juba üle kahe kuu kuulnud. Viimati oli ta Brisbane lennujaamas ja ootas lendu Gaensi aga peale seda ei ole ta telefonid sees ja kirjadele ka ei vasta. Mul on juba täitsa hirm Seega,kui keegi teab temast midagi siis palun andku teada.!!!!!!!

Selleks korraks kõik,proovime teid oma seiklustega ikka kursis hoida :P

Wednesday, September 16, 2009



Neljapäev 27.08.09

Ärkasime neljapäeva hommikul kell 4.30 üles ja hakkasime sättima end mereeluks 
Pidime kell 6 olema lennujaamas ja lend väljus natuke enne 7-t.Sihtkohaks oli Kuri Bay.Lennuk oli selline pisike,umbes nagu tallinna ja hiiumaa vahet sõidab aga moodsama välimusega. Nagu teada kardan ma jubedalt lendamist aga sellel korral polnud hirmust haisugi (võib olla olin lihtsalt nii väsinud). Lendasime suhteliselt madalalt ning tänu sellele nägime supper ilusat loodust,mida muidu tavalise turistina pole võimalik näha...kui sa muidugi rikas pole ja lennukit ei rendi.Kõige lahedam osa oli see,et maandusime oma lennukiga vette ja jällegi ma ei kartnud. Vette maandumine on kindlasti parem kui maapinnale,kuna see oli pehme ja sujuv,ulme kogemus taaskord!!
Peale maandumist korjas meid väike paadike peale ja algaski sõit meie laeva Montoro poole. Arvasin,et tegemist on ikka suuuuure laevaga aga selgus,et see on umbes sama suur kui hiiumaa vahet sõitev praam(mis oli ebameeldiv üllatus).Laevale astudes võttis meid kapten Rick vastu ja juhatas meid meie kajutisse.Ka see pole suurem kui Hiiumaa.Jätsime siis asjad sinna ja põrutasime kohe tööle.Ega see töö nii raske ka pole kui algul arvasime.lihtsalt üks jube rutiin.Kas puhastad pärli karpe lihast ,taod karbi ääri või lihtsalt puhastad liha.Nii meie esimene päev möödus.Igavledes ja karpe nühkides.Õhtul saime maitsvat rooga ja tutvusime meeskonnaga.Ja magama kukkusime juba kella kaheksa paiku nagu pisikesed beebid.


Reede 28.08.09

Hommikul ärkasime kell 5 juba üles ja valmistusime toredaks tööpäevaks mis algas kell kuus.Sama jama aga teine päev nagu nad siin ütlevad.Ühesõnaga nühkisime jälle terve päeva karpe lihast puhtaks.Ei ole eriti lõbus.Tuletasime üksteisele meelde,et mõtle rahast ja aasia reisist.Õhtu kordus kõik nagu eelmisel päeval söök ,suits ja magama kell 8.


Laupäev 29.08.09

Hommik nagu hommik ikka laeval.Äratus kell 5 ja tunni pärast tööle.Aga täna on vähe erilisem päev.Täna on kapteni sünnipäev.lõpetasime varem ja liikusime paar miili edasi ,et minna randa tähistama.Kõik tõmbasid ennast korralikult purjakile ,Nii palju kui lahjast õllest seda teha saab.Laeval on lubatud juua ainult kuni 3.5 vollist õlut.Ja see on ka kõik mida juua tohib.Rannas aga suutsid mõned ennast oksendama juua,sest kasutati BEER bongi.Kes teab see teab mis see on.Kuna pühapäeva hommik oli meil vaba siis sai kuni kella 12 napsitatud.Siis tuttu ja Homme jälle sama töö.


Pühapäev 30.08.09

Hommikul magasime kaua.Kella 9 ni.Tõesti pikk uni.Varsti pärast seda hakkas laev liikuma vanase kohta tagasi kus kõik pärli karbid asuvad.Aga teel nägime seda mille eest muidu peab maksma väga head raha.Kaks toredat vaala mõtlesid ,et oleks tore meile ennast näidata.Ja kapten oli ka tore ja jättis paadi seisma.Nii me siis vaatasimegi kuidas ema ja poeg meie kõrval suplesid.Ja see oli unustamatu vaate pilt.Ikka väga suured loomad on.Kahjuks ei näinud me free Villi hüppeid.Aga pole hullu ,vaal on vaal.
Peale lõunat hakkas töö jälle hooga pihta.Minule usaldati uus ja uhke ülesanne.Pesta kiile mida kasutatakse karpide avamiseks.Selle töö rõõm on see ,et sa hõõrud oma jalgevahe nii punaseks ning pärast kõnnid nagu kauboi.Mina olin nii tubli ,et suutsin ka oma kaenla alused tukksi keerata.Selle hõõrumise puhjustab soolane vesi.Ja see tunne on ikka väga kesine.Öösel magasin jalad harkis ja käed kukla taga.Nagu mingi ülbik.Aga lahe oli seal veepargis nagu seda kutsutakse.Siiri sai aga täna oma põhi tööd teha.Koristas tube ,pesi pesu ja aitas kokkasi.Üle kolme päeva teeb ta seda koristaja ametit.Ikka parem kui väljas karpe puhtaks nühkida.


Esmaspäev 31.08.09

Äratus.Kell 5.Tööle kell 6.Ja mina olin jälle veepargis.JUBE.Aga päeva tegi lõbusak krokodill kes oli meid ka eelmistel päevadel külastanud.Aga täna ta suvatses ühe mehe kala sööda alla neelata.Tema õnnetuseks püüti ta kala õngega kinni.Naljakas kui abitu kroko on kui tal konks kurgu laes kinni on ja ta paadi küljes ripub.Seaduseid rikkumata lasime ta siiski tagasi oma kodu vetesse.Kahjuks pole ta peale seda meid enam külastanud.Aga ega meil igav pole.Haid ja muud molluskid ujuvad iga päev meie paadi ümber nagu akvaariumis.Ja minu ärahõõrutud jalad läksid veel hullemaks.Olin sunnitud neid maisi jahuga puuderdama nii ,et ma olin üleni valge.Siiri aga oli teve päeva koristaja ja tundis rõõmu ,et ei pea sellist piina taluma.Itsitas ja kihistas naeru kogu aeg kui mind nägi.


Teisipäev 01.09.09

Täna aga läks juba huvitavaks.Mind saadeti alla operatsioonide ruumi kus jaapanlased võtavad karpides pärleid välja ja istutavad uue asemele.Tore kerge töö aga jube boooooring.Sest oma vahel rääkida ei saa kuna tehnikuid ei tohi segada.Ühesõnaga ,täielik vaikus .Sellegi poolest midagi uut.Siiri sai au olle Domestic terve päeva üksi.Ehk siis koristaja.Midagi põrutavat aga polnud.Ah ja ,jaapanlased on nii ahned ,et ei õpeta teistele kuidas pärleid kätte saada ja see pärast ongi laevs 10 jaapanlast kes püüavad pärleid.


Kolmapäev 02.09.09

Mina pidin täna kell pool viis juba ärkama ,et pärli ruum ette valmistada.Siiri aga sai selle mis tahtis.Itsitas mis ta itsitas minu üle aga täna on tema veepargis.Ja ei läinud kaua mööda kui ta tunnistas ,et temast sai ka kauboi.Kes viimasena naerab sellel on jalad juba terved.Peale tööpäeva oli Siiri nii kapsas ,et hoia ja keela.Et päev ikka luhta ei läheks püüdsid teised paar haid kinni.Nii lõbu pärast.Ja hiljem söötsime teisi haisid.Nii need päevad siin veerevad.Juba nädal madruse elu elatud.


Neljapäev 03.09.09

Tundsin ennast nagu väikse beebina keda tuleb puuderdada ja kreemitada,et ta hauduma ei läheks. Ööseks sai selline puudri ja kreemi kiht peale pandud,et hommikul sain juba käia.Aga üllatus,üllatus mind oli pandud jälle veeparki. Panin küll mingi hullu vakstust põlle ette aga suutsin ennast ikka läbimärjaks teha. Kuna hommikune vahetus enne sööki on kõige pikem (2,5 h) oli selle lõpuks juba jälle nii valus käija,et pisarad silmas.Jooksin siis riideid vahetama ja ennast puuderdama.Peale hommikusööki läksin karpe kraapima mis on hea seisev töö ja minu jalgevahe sai natuke puhata. Õnneks oli täna väga lühike päev. Lõpetasime oma põhitöö juba kell 10. Peale seda toimus tavaline koristamine ja pesemine,kuid täna pidime terve laeva puhtaks pesema,sest homme hakkame jube uude kohta liikuma. Peale lõunasööki kella 13.00 paiku oli juba tööpäev läbi ja algas vaba aeg. Sumo läks ühe pundiga kuhugi saarele mingit hauaplatsi vaatama aga mina jäin oma jalgevahet parandama.Kell 18.30 oli õhtusöök,peale seda natuke tuterdad ringi ja ongi tudule mineku aeg.


Reede 04.09.09

Täna oli minu kord Domestic olla. Tööpäev hakkab mul kell kuus ja tavaliselt sellega,et panen jaapanlaste pesu kohe pesema ja siis lähen üles kapteni korrust koristama ja sealt hakkan siis alla vaikselt liikuma. Suht igav ja tüütu töö aga pole hullu midagi. Vahepeal pean hommikusöögi laua valmis seadma,peale selle suitsupaus ja siis lõuna ning õhtul õhtusöök. Minu töö on seal ainult laudade katmine,joogi lauale panek jne.peale hommikusööki ja suitsupausi pean ka nõud ära pesema. Peale lõunasööki ja õhtusööki pean jaapanlaste nõud ära pesema.Nemad on siin väga tähtsad inimesed ja neid hoitakse nagu sitta pilpa peal-tegelikult ka. Sumo oli hommikul jälle all jaapanlaste ruumis kus on hea jahe ja suht kerge töö.peale lõuna sööki suundus ta aga panelsite peale mis on minu jaoks väga raske sest , sest seal tuleb pärlikarpide reste suurtesse tünnidesse panna kus on vesi sees.Sumo jaoks on kerge,sest ta pikk ja tugev aga mina, lühike ukerdasin seal päris kaua ja muidugi olin peale kahte sekundit läbimärg.
Täna lõpetasime ka natuke varem oma töö, peale mida pidime kõik asjad ära pakkima(alused kus töö käib) kõik liikuvad asjad kinni siduma ja kella 3-e aeg hakkasime juba uude kohta liikuma kus töötame 5-6 . Igatahes hakkame Darwini poole sõitma reedel ja kohale peaksime jõudma pühapäeva lõuna paiku.


Laupäev 05.09.09

Jõudsime oma uude sihtpunkti ( Talbot Bay) öösel enne kahte. Seda tean sest ärkasin ankru alla laskmise peale üles.See on ikka üks hirmus hääl.Sõin oma merehaiguse pille jälle eile enne kui sõitma hakkasime,sest hirmutati ilge tormi eest,isegi sumo võtis ühe. Tegelikult oli sõit aga täitsa tavaline.Arvan,et hakkan selle mereeluga juba vaikselt ära harjuma sest pole pidanud rohtu võtma juba mitu päeva.Täna saime jälle kaua magada,sest hommikusöök oli 9.30 ja enne seda tööd ei tehtud,kuna laev pidi ennas õigesse kohta manööverdama.Oleme praegu nagu väikeses kanalis,ümbritsetud mägedest. Väga kaunis.Peale sööki hakkas siis meie tööpäev mis nägi ette asjade lahti pakkimise,paika seadmise ja pärlikarbi tankide täis laadimise.Selgus aga ,et mina olen koos kahe teise tüdrukuga Domestic.Tavaliselt on kõik kolm korraga koos siis kui on selline poolik päev või reisime kuhugi.Üks tüdruk on pärit Jaapanist,nimeks Taka ja teine on kohalik Auss nimega Shae.
Tavaliselt on lapäeva õhtuti siin grill õhtu ehk BBQ,seekord oli tegemist siis viimasega,kuna järgmine laupäev sõidame juba Darwini poole. Enne õhtusööki käisime väikse paadiga veepargis. Siin ligidal mägede vahel jookseb vesi horisontalselt ja seega saab paadiga seal vägevaid pöördeid teha. Selle koha nimetus on Horizontal Falls.Igatahes oli see väga lõbus kogemus.
Homme pean mina alustama 5.15-seega läksin varsti peale õhtusööki voodisse,sumo jäi veel poistega playstationit mängima.


Pühapäev 06.09.09

Täna oli siis minu kord hommikul vara tööle minna.Tööpäev hakkas 5.15-ja tõstsin raskeid pärlikarpide kaste üle 3 tunni,peale mida oli selg ikka täitsa valus. Kohe näha,et pole tükk aega korralikult tööd teinud.Peale esimest vahetust jäin aga edasi sinna ruumi,kuid nüüd siis tegin teist tööd,ehk pistsin neid karpe paneelidesse,mis lähevad tagasi vette üheks aastaks.Jaapanlased istutavad sinna uue pärli sisse ja siis lastakse sellel aasta kasvada,teisel aastal kordub sama asi ning kolmandal aastal siis tapetakse karp ja saadud liha läheb poodidesse,kus kilo hind on üle 100.- dollari ehk mingi 1000.-krooni.Sumo oli samuti minuga terve päev all.Töö lõppes taaskord lõunaks ehk 12-ks ära,kuid peale seda tuleb veel tangid karpe täis laadida,Seega tööpäev saab läbi ikkagi mingi 3 ajal.Peale lõunat aga ei ole suurt midagi teha,aitan domesticut võis siis tuierdan ringi ja teen tarka nägu. Või käin vee voolikuga ringi ja pesen laeva-see on hea tegevus ja näitab,et teed tööd!

Esmaspäev 07.09.09

Täna alustas Sumo jälle 5.15-need olid meie viimased varased ärkamised,sest peale tänast on ainult 3 tööpäeva jäänud ja siis alustame reisi Darwini poole,kus tuleb küll vahepeal karpe peale ja maha laadida aga see on kuki-muki! Mina läksin talle kell 6-ks järgi ja viibisime taaskord päeva alla,mis on tegelikult hea,sest seal hea jahe ning päike ei kõrveta pidevalt.Siin on ikka nii palavaks läinud,vähemalt meie arvates,sest kõik kohalikult vaatavad meid suurte silmadega ja ütlevad,et just selline ilm ongi täpselt paras (ma seisan viis minutit väljas ilma liigutamata ja juba higistan ja lõõtsutan-tõesti täpselt paras ilm) .Peale tööd läks sumo kalale ja mina teise paadiga lihtsalt ümber ühe pisikese saare sõitma.Siin on ikka nii kaunis loodus!! Ja meile makstakse,et me seda näeksime,teised peavad ise suuri summasi välja käima,et seda näha 

Teisipäev 08.09.09

Mina olin taaskord domestic,seega mitte midagi põnevat ei juhtunud.Peale tööd läksime 100 m kaugusele vee peal olevasse farmi,kus elavad töölised kes töötavad siis pidevalt paadiga ehk veavad paneele tagasi vette ja võtavad neid sealt välja. Sinna läksime sest Dave on seal ja tal jube igav alati.Seal ei ole mitte midagi teha ainult õlut juua ja kaugusesse vahtida.Olemine on seal nii väike,et nad magavad ühes toas 12 inimesega ja teleka tuppa on veel 4 voodit viidud,seega ei saa filme ka vaadata.Hiljem tagasi laevale,õhtusöök ja magama minek.


Kolmapäev 09.09.09

Pidin hommikul esimese asjana panelsid tegema aga sain Sumoga ära vahetada,kuna talle seda jubedalt meeldib teha ja minule on see suht raske.olin hommikul siis all operatsiooni toas(ehk jaapanlaste pärli ruumis).Peale hommikusööki läksin veeparki,kus see kord õnneks jalgevahe jäi terveks  Seega ei mingit puuderdamist enam.


Neljapäev 10.09.09

Hommik nagu hommik ikka.Tegime oma tööd ootuses ,et õhtul saabal väheke napsu võtta.Õhtul toimus haarvest party.Tasuta alkohool kõigile.Kordus sama mis oli kapteni sünnipäeval.Kõik jõid ennast ikka täiesti seaks.Joodi jälle beerbongi ja oksendati.Need kohalikud on ikka imelikud inimesed.Magama minnes ei tuikunud ma lainetuse pärast vaid lahja õlle joomisest.Ka Siiri napsutas natsa rohkem kui tavalisel päev.


Reede 11.09.09

Kuna eile liialdati alkohooliga rohkem kui oleks tohtinud siis nägid kõik välja nagu tuppa teinud kassid.Töö tegemine toimus aegluubis ja vett joodi tünnidega.See pagana lahja õlu tekidab ainult pea valu ja ajab kogu aeg tualetti.Täna aga oli tore pikk päev .Pidime tavalise päeva töö ära tegema ja peale selle ka kõik asjad kokku pakkima.Ja et päev raisku ei läheks siis lõpetuseks pidime 24000 karpi ka peale laadima.Lõpetasime kuskil 6 paiku.Ja olmine ei olnud paranenud põrmugi.Asjad koos ja karbid peal ,tõmbasime ankru üles ja hakasime Osbuerni farmi poole sõitma.Avamerele jõudes hakkas juba natsa lainetama ja Siiri kurtis juba merehaigust väheke.Aga väga hulluks siiski ei kiskunud.Väsimus oli ikka nii suur ,et 8 paiku juba magasime.


Laupäev 12.09.09

Jõudsime hommikul kella 9 paiku Osbuerni ja laadisime kõik karbid maha.Aga siiski olime graafikust paar tundi maas.Liikuma hakates polnud meil midagi teha nii siis raamatud filmid mängud välja ja tegutsema.Kui laev liigub siis on pardal joomine keelatud.Ja kuna eile oli ikka väga kehv olla siis ei tahtnudgi õlut.Kuna laev niisama ei liigu siis pidin ka oma vahikorra ära tegema.Kuna autopiloot on peal siis midagi erilist ei pea seal tegema.Jälgid kurssi ja iga 30 minuti järgi märgid laeva asukoha kaardil.Peale vahikorda ilusti tuttu.Siiri on nüüd mitu päeva järjest Domestic,sest laev liigub ja suurt töö tegemist ei toimu.


Pühapäev 13.09.09

Hakkab lõpule jõudma meie seiklusrikas merereis 

Hommikul sai väheke kauem magada.Kell kaheksa pidime aga alustama.Nühkisime natsa laeva siit ja sealt ja oligi päev tehtud.Darwinisse jõudsime õhtul kella poole 9 paiku.Kiiremad jooksid kohe korraliku õlut poest ostma.Enne maabumist nautisime kuidas delfiinid laeva ees ujusid ja hüppasid.Päris kiired ujujad teised.Õhtul Olime laeval ja nautisime korraliku õlut ja jäime pardale magama.


Esmaspäev 14.00.09

Tööpäev hakkas täna kell 7 hommikul.Kuna oleme nüüd sadamas ankrus tuli teha lihtsalt suurem koristamine ja mitte vajalik vara maha laadida.Kuna laev väljub reedel 6 nädalaks transpordile siis oli vaja toiduvarusi täiendada jne. Samuti pidime domesticutena suurema koristuse tegema. WC-d,vannitoad,seinad,laed jne. Lõpetasime kell 1 paiku. Peale seda läksime lennujaama oma auto järgi. Saime Deli ja Roxiga kokku.Kuna ööbisime ühe öö veel laeval siis läksimegi sinna 4 paiku tagasi ja hakkasime sättima õhtusöögiks mis toimus linnas.Tegemist oli siis harvesti lõpu õhtusöögiga,mis venis mõnele väga pikaks.... 

Selline oli meie kena turismireis mille eest meile raha maksti.Nägime selliseid kohti mida muidu poleks kohe kuidagi näinud.Kohtusime toredate inimestega ja saime uskumatu kogemuse mida euroopas ei saa.Ja kui kõik hästi läheb saame järgmine aasta sinna tagasi minna.Ja siis juba terveks hooajaks ehk 4 kuuks.Laevalt lahkuda oli väga väga kahju,sest kõik inimesed said omaks ja laev oli ka juba nagu kodu.Loodetavasti saame järgmine nädal tagasi tööle aga siis juba maapealsele farmi!!

Tuesday, August 25, 2009

Pärlipüüdja ma...lallallaaaa!!

Darwin on üks väga-väga lahe linnake. Seni esimene koht,kus tunnen,et siin võiks kauemgi olla. Ja loomulikult me ka oleme,sest esialgne plaan lahkuda siit augusti lõpus on ammu unustatud :)
Oma töökohast lahkusin,sest see oli üks ilgelt nõme koht ja nad kohtlesid mitte kohalikke väga sitasti-seega miks ma pean enda närve laskma süüa,kui see koht mulle nagunii ei meeldinud,seega adjööööö!!!
Alates sellest olen pidevalt tööd otsinud aga ei midagi,käisin küll ühel päeval agentuuri kaudu ühel üritusel baari tööd tegemas,aga see oli ka kõik. Sumol poile samuti õnne olnud.Ta hakkas oma turvamehe luba tegema ja ootab nüüd politsei vastust ja siis võib tööle hakata. Täna aga oli päev kus õnn naeratas ka meile. Sumo sai tööle alko poodi,mis sobiks suurepäraselt tema turvamehe tööga,kuna on ainult pool kohta.

Kuid meil on teised plaanid.

Oleme tagasi Dave ja Kerttu korteris,kes töötasid pärlifarmis,tegelikult Dave töötab seal endiselt ja neil on üks sõber,kes töötab seal laeval köögiabilisena.Eile ta ütleski,et üks tüdruk lahkub laevalt,kes tegi tubade korist seal ja mina võiksin sinna kontorisse seda tööd küsima minna.Mõeldud tehtud. Läksime hommikul sumoga pärlifirma kontorisse ja küsisime tööd ja mainisime,et teame neid inimesi ja saime vihje vabast kohast. Naine kes meiega rääkis,tegi suured silmad ja ütles,sorry pole meil midagi. OK,vähemalt võttis ta CV-d.
Hakkasime siis linnast välja sõitma,kui helises minu telefon ja volaaaa,mees sealt pärli firmast,küsis kas olen ikka huvitatud tööst,et midagi tal vist on ja kas mul on partner.....noo jaaaa on....ok,temale on ka vist midagi.Et millal saaksime vestlusele tulla-kuna pidime minema linnast välja sumo uude töökohta siis ütlesin,et kas kell 3 sobib?SOBIB! Panin telefoni ära ja siis hakkasime mõtlema,et äkki läheks ikka kohe,kuna helistasime kohe Davele,et mis ta arvab.?! Keerasimegi auto ringi ja kihutasime kohale.
Mees pakkus mulle ala housekeepingut 3 nädalaks ja sumole ka mingit tööd(ilmselt pärli korjamine) 2-3 nädalaks. Küsis veel,et kas oleme merehaiged-EI(mina olen),kas kardame lendamist-EI(mina kardan) :)
Siis aga tuli välja,et need kohad pole veel 100% kindlad,et ta ootab kaptenite kõnet.Ja mõned inimesed tulevad veel vestlusele. Siis võtsime oma varu padruni välja. Kuna seal firmas töötasin enne veel kas eestlast Tom ja Tom ja nendega oldi ilgelt rahul,seega kuna me ka neid teame siis sai see ära mainitud ja veel tunneme Kerttut ja peale selle oleme ka Eestlased!!!! Siis hakkas juba vaikselt looma. Mees ütles,et helistab meile täna ja kui saame töö peame homme narko testi tegema ja arstliku kontrolli läbima. Jäime siis tema kõnet ootama...minutid läksid,tunnid läksid,tekkis juba paanika-MIKS MEIL EI VÕI HÄSTI MINNA????? Dave proovis meid rahustada,et see mees teeb alati oma kõned kell neli....ok,ok muidugi!! Ja täpselt kell neli helises mu telefon:Tere olen Dean ja teil on homme kell 11 arsti juures aeg ning hommikul peate narko kontrolli ka tegema. MINE METSA .....SAIMEGI TÖÖÖÖÖÖÖÖ!!!!!!! Sest testidega ei tohiks ju probleeme tulla. Seega sõidame neljapäeva hommikul kell 6 välja.Mina lähen suurele laevale koristajaks ja sumo ilmselt pärlifarmi pärleid korjama.

Nii,on kolmapäeva õhtu ning täna jooksime lihtsalt terve päeva ringi,tehes erinevaid teste: Narko test-korras, alko test-korras ja tervisekontroll-korras. Viimast oli ikka päris raske teha,kuna siin on juba nii palavaks ja lämbeks läinud,et isegi konditsioneeriga toas on palav ja kui sa pead seal jooksma ja tõstma ja kükitama jne on ikka suht ebameeldiv.Aga me ei virise :)
Homme hommikul kell 6 peame olema lennujaamas ja 7 stardime sellise pisikese lennukiga Broome poole.Sõidame 3,5 h mis on minu jaoks vist ilge piin.Ostsin täna juba 3 pakki merehaiguse pille..loodetavasti aitavad nad lendamise vastu ka. Rahustan ennast sellega,et laev on suur ja seisab üheskohas,ning ookean on seal väga vaikne-elan üle.
Kui alguses oli lootust,et oleme sumoga erinevatel laevadel,siis täna selgus,et oleme ikka koos ja kui halvasti läheb siis saame ühise toa ka veel....ihiihihiiii. Tegelt pole asi nii hull aga vahepeal on natuke hea eraldi olla.Kuid see eest hakkab homme meil täiesti uus ja erakordne seiklus mida ei jõua ära oodata. Loodetavasti olen sama happy ka peale 3 nädalat. Igatahes on see supper koht kus raha teenida,sest me ei kuluta seal mitte midagi. Elamine,söök on tasuta. Laevas on jõusaal,telekad ja värgid. Lihtsalt tuleb olla väga tubli töötaja sest siis on lootust,et saame üheks reisiks veel tagasi minna. Peale seda võime jalad seinale tõsta ja aasiasse reisima minna!

Mida me veel vahepeal teinud oleme....Käisime kalal.Poisid otsustasid ükspäev pohmas peaga,et nüüd lähme merele.Laenutasime paadi ja järgmise päeva hommikul kell 9 olime koos 2 kasti Paltiumiga(6%) kala püüdmas.Poisid siis hakkasid kohe targa näoga kalu jahtima,üks ei saanud hakkama,teisel tiris suur kala kõik asjad otsast-ma tõesti ei tea neid asju(ritv,õng,sööt jne). Alguses proovisin seal lihtsalt ilus olla aga mõtlesin,et noo proovin siis ka...viskasin õnge vette ja 10 sekundi pärast oli kala otsas.....ma ei tea kas see oli ikka kala,suurte punnis silmadega punakas kala moodi elukas.Mina igatahes karjusin ja proovisin sellest eemal hoida.Näkkas mul 3 kord-kõik olid pisikesed,Sumo püüdis ka ühe pisikese,Roxil ei näkanud üldse ja Dell püüdis kinni beeb hai(kuskil meetrine)...saad aru ühel hetkel ongi sul hai paadis-ulme!
Ma muidugi jäin seal merehaigeks,õhtul kui hakkasin magama minema siis WC-s ja telgis lihtsalt kõik kõikus-ulme.

Laupäeval käisime gay klubis ,kus oli drag queeni shou,mis oli väga väga lahe. Klubi üldse oli supper chill,seal küll eriti gaysi polnud aga rahvas oli lihtsalt supper lahe. Enne seda aga käisime stripi klubis,mis on väga peen ja soliidne koht. Ja mina sain Pamela Andersoni noorema versiooni käest sületantsu...aga sellest me ei räägi :)
Ja veel enne seda külastasime kasiinot,mis on siin ikka suht suur üli lahe koht...Seda kõike laupäeva õhtul,sest saatsime Kerttu ära.Nimelt sõitis ta esmaspäeval tagasi eesti,kus hakkab korralikuks Tartu ülikooli tudengiks.Dave ei ole küll eriti õnnelik aga samas ootab juba jõule kui saab eesti sõita ja kerttut näha...Romantika :)

Oleme nüüd 3 nädalat levist väljas!
Kallid kodused,anname endast kohe märku kui tagasi oleme!!!

Wednesday, August 5, 2009

Darwin

Maksudest niipalju,et saime need kõik ilusasti tagasi ja ostsime kohe läpaka!

Igatahes hakkasime me Broomist 3 n2dalat tagasi s6itma ja j6udsime Darwinisse pea 2 n2dalat tagasi. Meie kallis uus auto pidas reisi ilusasti vastu kuigi mingid vead tal vist on,sest kui rattad v2lja keerad teeb ta v2ga kolisevat ja imeliku h22lt. Aga siiani veel s6idab.



Mida rohkem me p6hja poole s6itsime seda palavamaks l2ks..see on ikka kohutav kuumus mis siin on,eestiga v6rrelda kohe yldse ei saa.Meil ei ole aastas yhte p2eva ka sellist.Igatahes l66tsutasime me sumoga keelt hommikul kella 6-st kuni 6htul kella 8-ni mil l2ks enamv2hem normaalseks. N2dala jooksul ,mil s6itsime Broomist Darwinisse k2isime pea k6ik pargid l2bi kuhu me oma autoga saime sest siin l2heb tegelikult vaja 4 rattavedu,et k6ige kaunimatesse kohtadesse saada.Aga kauneid kohti oli siiski igalpool:kosed,kaljud,j6ed,m2ed jne. Samuti k2isime igal v6imalusel ujumas,et ennast natukenegi jahutada.Ja milline hulk veiseid tee 22res oli,lihtsalt uskumatu ja nad ongi t2itsa tee 22res ja myttavad seal.Suured karjad elavad lihtsalt vabaduses ja mingi aeg ajavad farmerid nad siis kokku ja viivad kuhugi lihaks...MCDonaldisse n2iteks :)
Põhjapool aga tervitas meid aha moskiitode ja kimulaste sugused putukad kes su võimalusel ära sööksid. Kõik bäkkerid on Darwinis punne ja veriseid arme täis,sest sa lihtsalt kratsid ennast lõhki.Ja kui elad veel telgis siis ega pääsu nendest pole ja rohud nagu ikka eriti ei aita.Need pisikesed putukad on sellised,kes pissivad su peale ja kui sakratsima hakkad siis hõõrud selle naha alla ja ongi kööga :S

Esimene päeval Darwinis kui otsisime tööd komistasime kohe ühe eesti tydruku Kerttu otsa ,kes töötab baaris ja sujuvalt õhtul saime veel hunniku eestlaste kokku ja mis siis ikka tehakse kui tähistatakse omasuguste nägemist hulga alkohooliga.
Järgmine päev (pühapäev) oli siis tervise taastamine ja esmaspäeval hakkasime uuesti suure hooga tööd otsima. Tegelikult oli see suht koomiline...olime sumoga ikka nii laisad et aktiivselt tegutsesime päevas 2 tundi ja sellest pool sõitsime ka autoga ühest kohast teise.Aga jõudsime jagada vist 20-30 CV-d. Ja neljapäeval naeratasgi õnn mulle ja reedel olin juba tööl. Nüüd olen ühes söögikohas tellimuste vastuvõtja ja söögi jagaja.Lihtsalt jooksed terve päev-mis on aga hea,sest äkki hakkavad need kilod siis maha lõpuks minema...aga looda ainult.

Jõudsime siia suhteliselt heal ajal,sest juba kuu aega oli toimunud Darwinis erinevad hobuste võiduajamised ja eelmine esmaspäev oli selle pidulik finaal,mis on nagu aasta üritus siin ja selleks võeti tööle sadu bäkkereid ,kes jagavad siis inimestele alkoholi.Kuna elasime karavanpargis ,siis saime seal tuttavaks kamba poistega(inglased ja iirlane) ja üks juba töötas seal ning sebis meile ka ilusasti koha. Käisime juba laupäeval seal tööl. Ja meie olime nii õnnelikud ,et saime VIP alal mõlemal päeval olla,mis on ikka palju parem kui nn lihtrahvaga tegeleda :)
Need kakspäeva olid nagu eestis pingviinide paraad.Naised olid kõige uhkemad kleidid selga pannud ja pähe tõmmanud linnupesa või hoopis linnu. Mäletate seks&linna filmist Carrie pulmasoengut-sellised need olidki. Väga naljakas oli vaadata ja veel naljakam oli see kui õhtuks olid need samad prõuad nii täis,et linnuke oli viltu vajunud,kleidiäär üles kerkinud ja mõnel ka rind välja tulnud. Ja kõndimisest ei tasunud rääkidagi. Sellised olid siis rikkad ja ilusad!!!!
Igatahes oli minujaoks siis väga kiire aeg,sest sain endale töö ja siis olime veel võiduajamisel ka 4 päeva järjest jooksin ühest kohast teise ja tegin umbes 10-12 h tööpäevi ja peale seda olid mu jalad otseses ,õttes rakkus,verised ja katki. Oli hetki kui ma isegi käija ei saanud ja kõik naersid,et olen tõeline vanamutt,kes kooberdab vaevaliselt ja lohistab jalgu järgi.....noo ei olnud naljakas,valus oli!
Praeguseks pole sumo endiselt endale tööd leidnud aga ega ta nii aktiivselt ei otsi ka,talle pidi sobima,et naine töötab ja tema on lihtsalt ilus ning libistab sõpradega õlut. Pole nagu elul vigagi nii,onju! :)

Saime nädalaks katuse alla,mis tähendab seda,et Kerttu ja tema poiss Dave üürivad ühe mehe juures tuba,kes käib pärlilaeva peal tööl ja on nädala kodust ära.Meie aga kasutasime juhust ja kolisime tema tuppa,et jälle natuke voodis magada...AGA sellest ei tohi korteri omanik teada,sest muidu hakkab ta väga kallist üüri küsima.Elu peab ikka ju mõnev olema. Selle korteri kohta veel nii palju,et pea kõik Ausid on väga räppakad ja laisad inimesed ja kui te näeksite selle mehe tuba siis saaksite aru..praht maas,suured tolmurullid,vannituba sitane jne. Me ei saa koristada ka,sest muidu saab mees ju aru...seega lihtsalt magame ja kasutame teist vannituba....pärast tuleb tolmurullid ainult õigesse kohta liigutada.

Kolmapäeva õhtul kolime telki tagasi,mis peaks kõigi ootuste kohaselt nüüd suurem olema,sest iiri tüübi sõber müüb oma suurt telki koos madratsi ja toolidega ja meie olime kohe käpad,sest praegune telk on ikka uberik ja sumo ei saa ennas korralikult sirgugi ajada seal..igatahes ootan suure huviga,et saaksin meie uude villasse sisse kolida,jjeeeiiiiii!!!!

Kauaks me Darwinisse jääme,ei oska öelda,sest kõik oleneb kas sumo leiab töö või mitte.Vahepeal ta mõtles endale turvamehe paberid teha aga see võib võtta 2 kuud aega ja suht kallis ka.Ta pole veel ära otsustanud mida oma eluga ette võtta...anname mehele aega ;)

Panen mõned pildid endast ja meist,et Mätu ikka oma kallist tädi ära ei unustaks,loodan,et ta ütleb oma esimesed sõnad minu pilti vaadates: "itsu"

Kallid K6igile!!!


Friday, July 17, 2009

Broom

Suutsime Karrathas olla 2 kuud ja sellest aitab nyyd igaveseks! Raha me niipalju kogutud ei saanud ,kui lootsime,sest austraalia on yks kohutav riik oma seaduste ja mitte seadustega. Igatahes v6eti meil makse 30-40%...v2ga nutune olukord. Sellest hoolimata oli seal ikkagai suhteliselt tore olla,toredad inimesed,tasuta jook..vahest tasuta s66k ja suur mugav maja koos oma enda toga-SUPPER. Kuid teisip2eval pakkisime oma 4 kotti kokku ja tulime bussiga Broomi,mis on yks v2ga kena linnake koos veel ilusama rannaga (Cabel beach) T2naseks on olemas meil auto,mis on nyyd siis meie maja ja s6iduvahend.J2rgmine kord yritan siia ka meie uue tibukese pildid panna.Pyhap2eval hakkame Darwinisse s6itma,kus peame kindlasti t66 leidma...sest rahakott hakkab varsti vilisema...loodetud taxi me ka ilmselt ei saa,sest juba tulid meile s6numid kus kysitakse lisakysimusi ...sega kindlasti meid kontrollitakse ja kuna me ei ole austraalia residendid ...siis hyvasti 2000 dollarit :(((((((((((((
Samuti tuleb eestist mitte h2id uudiseid...nimelt meie korteri yyrnikega on algusest peale yks h2da olnud.Ja nyyd nad kolivad kuu l6puks v2lja..mis on tegelikult hea asi,sest pidev peavalu nendep2rast ei olnud yldse meeldiv. Tunnen kohe kaasa uuele korteri omanikule kes nad endale saab.

Tagasi Austraalia juurde tulles siis on hetkel ikka chill,ei pea t66tama saab teha mida tahab ning peod on siin lihtsalt hullud :D Nyyd ootame juba Darwinisse j6dmist...ja siis algab uus t66 otsimise buum..ja hallide juustekarvade massiline pealetung :)

NO WORRIES!!

Saturday, June 27, 2009

Friday, June 26, 2009

Teisip2eval oli sumo synnip2eva mida me ka uhkelt pidasime. 2ratus oli juba hommikul kell 6 kuna kallid hiied ja jarmod helistasid ja soovisid 6nne. 66sel olid iiri ja shoti tydruk 6hupallid t2is pumbanud ja maja peale laiali visanud,koogi teinud ja sildi seina pannud. Nii,et kui sumo kell 8 k66ki l2ks ootasid yllatused juba ees. Kuna meil oli teisip2eva vaba p2ev siis hakkas 6lle joomine juba kohe peale 2ratust...ehk kell 8. Tegime oma armsatele majakaaslastele eesti kartulisalatit,heeringat hapukoore ja sibulaga ja tomati hapukoore salatit.K6ik tundus neile v2ga kummaline aga prooviti k6ike.Meie kartulisalat ja tomatisalat maitses k6igile,kuid heeringaga hakkasid m6ned pirtsutama :)Pidu oli tore ja kylalisi palju..meie ylemused ja m6ned eestlased ja mingi kohalik tyyp + 10 inimest kes majas elavad. Syya oli palju kuna kokad valmistasid veel erinevat liha ja sn2kke. Syya saame siin yldse palju kuna k66gis k2pp sees siis saab tellides alati endale igasuguseid lisasi juurde panna....ytleme nii,et k6huke aina kasvab :S
Sumo synnast veel niipalju,et kingituseks sai ta Simpsoni pl2tud,filmi,sn2kke,6lut,viina,veini,v6tmehoidja,pudleihoidja ja Austraalia jalgpalli v6istkonna s2rgi.

Plaanime hetkel siin veel olla kuskil 2-3 n2dalat ja siis kuhugi edasi...aga kuhu veel ei tea :P Austraalias ei saa midagi plaanida,sest k6ik v6ib muutuda sekundiga.

K6igile kallid!! Jaana pea vastu ja ega see kyyrimine k6ige hullem ka ole....NOT!!! MUAHHHHH

Wednesday, June 17, 2009




Selline on meie t66koht poes,n2ha on aga tegelikult v2ga v2he.Pood on suur,kylmruum on suur ja jubeee kylm ning 6lle kaste peab pidevalt t6stma.Muskel hakkab juba vaikselt tulema ja selja olen ka 2ra t6stnud. Kuid maa tydruk ei tohi viriseda. Sumo on tegelikult v2ga harva poes t66l,kuna tema teeb yardit ja on 6htuti bubis klaasipoiss :) Hetkel l2ks aga taas yks t66taja 2ra ja t2nu sellele n2en ka mina teda poes rohkem. Eelmine n2dal oli meie graafik nii,et mina l2ksin t66le,tema magas veel.Mina l6petasin t66 ,tema tuli t66le,tema l6petas t66,mina magasin juba.Normaalne.
Kuna teisip2eval on sumo synnip2ev siis plaan teha ka kartulisalatit,mis on siin t2itsa v6imalik-k6ik komponendid on saadaval.Kuna elame koos kahe kokaga...siis ehk tehakse meile nii m6ndagi head :P
Eelmine n2dal kolisid majja veel yks iiri tydruk ja yks shoti tydruk kees t66tavad baaris,kuhu ka mina eelmine n2dal 3 tunniks t66le sain :S Rohkem pole vist lootust saadagi...r22gi niipalju kui tahad.Tundub,et manageride idee j2rgi peab ikka poes olema yks kena blond tydruk,kes kliente(peamiselt mehi) kallistab,r22gib natuke loba ja teeb silma. Asi toimib,sest yksp2ev sain 29 dollarit jotsi.Mida v6iks loomulikult tihedamini juhtuda.
Ega baaris ja alkopoes t66tamine kerge asi pole,sest pidevalt tekib ylej22ke v6i kahjustatuid purke,mis tuleb loomulikult 2ra juua.Ytleme nii,et igap2ev joome v2hemalt 2 6lut,kui mitte rohkem. Sumo on siin vahepeal yritanud 1 p2evaseid pause teha,mis peaksid siis tema tervisele h2sti m6juma :)

Seltskond on meil supper lahe,eriti majas.keel saab pidevalt harjutada ja tunnen,et on paremkui 2 n2dalat tagasi aga ikkagi vee v2ga algrasemel.Tahaks ikka lobiseda maast ja ilmast....noo aga kyll see aeg ka tuleb.

Praeguseks k6iks ,proovin varsti j2lle natuke kribada.

Thursday, June 4, 2009

Sumo teine sissekanne Logiraamatusse

Nagu ikka siin Austraalias käib,et ühe päevaga muutub kõik.Tänasest töötame me kõik selles samas keskuses.Mina sain uue ameti- koristaja ja turvamees ,Siiri hakkab alkot müüma nagu Nael ja Ingridist sai baaridaam.Ja asja põhi duum on see ,et me saime odava elamise selle kaudu.Jube odava võrreldes teiste pakkumistega.Aga eesti mõistes ikkagi üüratu summa.Selline see seljakotti ränduri elu on ;)

Siiri : No more Housekeeping!!!!!!Saingi oma kallile alkoholile ligemale ;P Tegelikult ei olnud see tubade koristamine kõige hullem,kuid vaikselt hakkas sitapoti küürimine juba ära tüütama.Nüüd saan inimestega suhelda ja oma keelt praktiseerida,mis on ikka ilgelt sitt.Pidevalt kiilub aju nii kokku,et siis tuleb ainult mökk,mökk. Aga aeg on näidanud,et kui paar õlut sees siis tuleb ka jutt soravamalt :) Samuti on mul lootust vahest ka baari saada,mida ma väga ootan.
Kõige tähtsam on loomulikult elamine.Laupäeval kolime pea tutikasse majja,kus on TELEKAS,VOODI ja oma vannituba.Selline tunne,et satume taevasse.telgiga ei anna nagu võrrelda.
Seega oleme Karrathas veel 2 kuud ja siis Darwinisse,Balile ja edasi idakaldale,kus ootab meid juba alkohoolikust töötu Jaana.ihiihihihihi.
Ütleme nii,et elu tundub hetkel lill!!

Kodustele:Arvake ära mida me siin kõige rohkem sööme...SAIA,erinevatel viisidel.Lihtsalt on nii kuradi hea ja kui vaja ruttu süüa siis rämps on ikka parim lahendus!!
Emmedele ja issidele ja õdedele ja nende meestele ja lastele ja loomadele ja sõpradele suured kallistused ja musid!! me pole keelanud teil helistada..nii,et..... :) No worries!

Sumo teine sissekanne Logiraamatusse

Tuesday, June 2, 2009

Sumo esimene sissekanna Logiraamatusse

On siis kätte jõudnud ka minu (SUMO) aeg siin kribada väheke.Ega me elu siin roosilisemaks pole läinud aga kurta pole ka mõtet.Nagu kõik teavad seda toredat multikat "Oh ja Ah matkal " kus öeldakse ,"et matkal ei ohita."Nii läheb ka meil HÄSTI.Töökohad on meil natsa muutunud ,Siiri koristab nagu ikka aga Mina olen nüütsest jälle TURVAMEES,mis siis ,et salajane.Ja veel usaldati mulle väga tähtis amet - NÕUDEPESIJA. Ja kui keegi praegu naerab siis .......Tegelt väga hull polegi,masin teeb pool tööd ja köögis saab hästi süüa.Üks tore põrutav uudis veel siit kaugelt maal.Ma olen selle pisikese ajaga,Austraalia kaalu järgi,kaodanud juba 12,5 KILOGRAMMI.Aga see oli enne kööki tööle minekut. VOH tehke järele või tulge ka siia higistama ;)See keskus kus me Naelaga töötame kannab nime Tambry.Nael on bottelshopis müüa ja mulle usaldati teised rasked asjad Muidu möödub see elu siin nagu ikka Seljakoti reisijatel,Kui kohtad teisi toredaid inimesi siis tõmbad end pinalisse,kui ei kohta siis oled lihtsalt vine all.Aga kahjuks on Karrathas juba kahekümne ligi eestlasi nii et mõelge ise.Proovime teid ikka kursis hoida meie seiklus rikka merereisiga.

AH ja ,minu meremehe karjäär pole veel kustunud.Ja kes tahab võib mind siiski Härra Kapteniks kutsuda.

Tervitusi ka kodumaa rahvale
tsau

Monday, May 25, 2009

Oleme hetkel ennast Karrathasse ilusasti sisse seadnud. Teeme tööd ja otsime elamist.Elamisega on siin väga jama.telokida saab kuskil pargis ainul 3-7 päeva järjest..siis korja oma kodinad kokku ja otsi jälle kohta. Hetkel ööbime Dampieris kravan pargis,mis on täitsa hubane koht..aga seal peame ka juba välja kolima :S
Eriti huvitavat nagu juhtunud polegi.Oleme kreete ja mammuga kokku saanud ja pühapäeval cillisime teiste eesti poistega.Väga tore on lõpuks teisi eestlasi ja muid toredaid inimesi näha ja kellega saab vähemalt nalja!!
Plaanime siin natuke raha koguda ja siis Darwinist Balile puhkama sõita..kui näkkab ja saame VÄGA odavad piletid!

NB! Sumo on nüüd maaler,värvija....vms :)

Kui ma siin nüüd kirjutan siis tuleb tegelikult palju meelde,mida tahaks ka teiega jagada AGA....hetkel pole aega ja viitsimist :) Püüan mitte ära unustada ja siis kribada.

JAANA ON LÕPUKS AUSTRAALIAS.....tahaks juba ruttu sind näga ja edasi trippida...me sumoga ei jõua lihtsalt oodata enam!!!

Monday, May 18, 2009

4.peatükk

Hakkasime Carnarvonist sõitma kolmapäeva hommikul ja jõudsime Coral Baysse juba kella 1 ajal.Teekond oli aga suhteliselt rõve.Kuna tavaliselt istuvad tüdrukud taga ja poisid sõidavad,siis seekord olin nõus rooli minema ja vaade teele on seal ju suurepärane.Loomulikult oli väga hästi sealt näha ka kängurude laipu,mis tee ääres vedelesid.Mõned seal juba kaua olnud,mõni aga alles hiljuti surma saanud.Veel oli näha üks surnud veis,kes oli kuumusest paisunud nii suureks nagu täispuhtud kummikinnas-kujutage ette mis siis saab kui see nüüd plahvatab....ööökaaaa. Ja hais oli iga jube kohati.
Siin on pidevalt lambad,kitsed ja veised tee ääres põldudel,mis ei kuulu kellegile.Sumo on plaaninud oma karja kokku panna ja minu emale paar punast vasikat saata :)
Coral Bays oli kõige ilusam Austraalia rand,mida siiani näinud olen.võtsime telgi koha ära ,ning läksime kohe randa snorgeldama.Mina sain oma snorgeldamis maski koos toruga Carnarvoni karavanpargist kuhu oli see unustatud(lapse oma).pähe läks ja jälle 30 taala save.Sumo aga pidi enda oma laenutama. Vesi oli soe,liiva valge,vesi helesinine....biiiiudiiifulll.Ja kalu oli palju-palju.
Otsustasime järgmine päev minna merele paadiga millel on klaasist põhi seega näeme kõike,mis seal all on+ saab veel snorgeldada.Bookisime aja ära ja volaaaaa hommikul ärgates oli esimene sitt ilm kohal.Päikest ei paistnud,tuul oli meeletu.MIKS??????
Kell 10 pidi reis hakkama...aga jäi ära.Raha me ka muidugi tagasi ei saanud ja seega pidime ootama poole üheni,et saaks oma reisi ikka ära teha. Ootasime eest saime ühe tunni rohkem merel olla( india ookean). Ilm eriti ilusamaks küll ei läinud aga supper lahe oli ikkagi. Nägime suurt kilpkonna,tõesti suurt,veel suuremat raid ja ühte haid ka. Saime snorgeldada,mis oli kõige lahedam.Seal põhjas on ikka meeletult ilus,ma ei oska lihtsalt seletada.
Neljapäeva õhtuks jõudsime Exmouthi ja reede hakkasime sealt tööd ostima. NOTHING! Laevale ei saanud,kreveti tehasesse ei saanud,poodi ei saanud=MASENDUS.
Kõige roosilisem plaan nägi ette,et saame seal töö,teenime paar nädalat raha käime vaaladega ujumas ja siis Karratahsse.
Tegelikult tulime Karratahsse juba laupäeval. Pühapäeval käisid tüdrukud toidupoed läbi,täitsime meeletud avaldused jälle ja ootam nüüd sead kõnet...mida nagunii ei tule :) Esmaspäeval käisime läbi kõik hotellid ja volaa...saimegi töö tubade koristajana. 6 päeva nädalas,5 tundi päevas.No Worries.
Poisid käisid ehtustel,kui ei midagi.Vaatab mis homme saama hakkab.Minul aga homme esimene tööpäev...jipikajeee.Nüüd vaja veel veel nädalavahetuseks kuhugi baari saada ja ongi elu LILL!!
Lühidalt praeguseks kõik,varsti jälle :)
NB! Elamisega on siin totaalne p...se.saame pargis elada vaid 1 nädala ja maja üürida on siin mega kallis....Peame nüüd mõtlema selle asja üle siin.

Kallid kõigile!!

Friday, May 15, 2009

Meie teine Aussi nr on-+61437787231. Pidime selle tegeme kuna Vodafone ei levi p6has eriti mitte ja pidevalt olime p2evi leviaugus. Nyyd saate meid pidevalt k2tte.
Oleme Exmouthis ja tood ei saanud...masendav...Homme s6idame Karrathasse,kuhu j22me siis pikemalt tood otsima ja enne ei lahku ,kui midagi saame.
Kirjutan meie seiklustest kohe kui pikemalt arvutisse saan!!!! Igav meil ei olnud need p2evad :)

Tuesday, May 12, 2009

Meie Aussi nr on +61424788070-Helistage siis ikka!!!

3.peatükk

Noniiiii.Mehed kalalaevale ei saanud,käisid seal pea nädala igapäev uurimas ja koguaeg lubati,et jaja teisipäeval valitaks mehi ja väga suur lootus on saada.Eelmine kord oli oodanud üle 20 mehe ja töö said üle 10-ne.Nii nad siis läksid hommikul kella 8-ks kohale aga peale pikemat kaalumist keeldus Austraalia laevastik Sumot kapteniks võtmast ja tekipoisi tööga ei olnud ta ka nõus.Ja niimodi lõppes tema meremehe karjäär ,seega hakkame homme Exmounthi poole sõitma.
Oleme üle nädala elanud Wintersun karavanpargis,mis on väga hubane ja mõnus koht.Inimesed on kõik juba omad ja tuttavad.Meie naabrideks on üks väga armas austraalia vanapaarike,nad toovad meile igapäev midagi(kooki,banaane,juua ja mütsi saime ka) Nende sõnul oleme paremad kui prügikast(tääänxxx!!!) Mehe arvates on meil seal lootust rohkem tööd saada ja äkki õnnestub meestel ikka merele saada,kuna seal pidi ka laevu olema.Näiteks hai püügi laev-mis neid väikseid kalu ikka taga ajada!!!Kuna olemas ka hotellid ja restonarid siis ehk õnnestub tüdrukutel ka tööd saada,siiril ju nüüd kogemused tubade koristamises ja baari abilisena olemises.Isegi palga saime sealt juba kätte!!!! juhuuuuu!! :)
Tegelikult läks Carnarvonis juba külmaks ka.Öösel on siin vist mingi 10 kraadi ainult ja peab väga kaisus magama,et ära ei külmuks.Ninaotsad on meil hommikuks mõlemal külmunud.See on see telgielu-siiri pole kunagi nii pikalt telgis maganud ja ega midagi kiita pole,sipelgad on igalpool.Varsti nad selle maa veel vallutavad :S
Sumo ostis suurest masendusest täna veinikanistri ja hakkamegi siis meie luhta läinud tööliselu veiniga taga nutma.Või ehk joome uue töö enda juurde,loodame!
10 daalast veini raatsib vahest osta.Parem kui 6 pudelit väikest õlut mis maksab mingi 12 daala(kõige odavam) Alkohol ja tubakatooted on siin väga kallid ex sellepärast ka sumo püüab tubli poiss olla ja mitte suitsu osta-las ta siis sööb,see ei ole vähemalt nii kallis!!!
Enne Exmounthi käime ka Coral Bayst läbi,mis pidi väga kena ja kallis koht olema!Anname teada,kui jälle midagi huvitavat juhtub.

Emme,anna Alfreedole üks suur musi.Ja helista siis ikka skaibi pealt meile!!!

Friday, May 8, 2009

See vahva onu kelle juurde lootsime viinamarju pruunima saada saatis ka meid pikalt.Oli oma pojaga arutanud ja praegu ei lähe veel kedagi vaja....aga kui oleme nädala pärast veel linnas siis helistagu ja vaatab mis edasi. Noo see poeg rikkus kõik nüüd ära :SSS
NB!!! Ma ei pidandki köögis olema,vaid olime mõlemad baaris abiks. Hullumaja jooksin nii,et silme eest lõi halliks.tundub et siinsed inimesed joovad 7-9 vahel ennast täis ja siis lällavad veel ja koju ära.Nagu miiisssmõõttessssssss??? Eestis hakkas õige pidu alles siis pihta!

Thursday, May 7, 2009

Austraalia on tegelikult ikka üks väga naljakas maa.Eurooplastele,nagu meie,on siin harjumisega ikka tegemist. Ütleme nii,et Eesti on ikka sitaks arenenud maa(Siiri arvates).Esiteks juba internet on siin igalpool nii aeglane,kui seda üldse on.Selle saamine juba omamoodi peatükk.Tuleb osta pulk erineva suurusega kas 1GB,10GB jne..ja see lõbu pole üldse odav. Kui teed pangas konto või telefoni nr siis tuleb kõik kaardid alati aktiveerida.Helistada ja seletada tükk aega sest meie nimedest siin keegi ju aru ei saa :)
Vahest tekib küll tunne,et tahaks tagasi koju,seal kõik oma ja selge. Aga eks kõigega lõpuks harjub.
Räägime siis natuke tööst ka. Ütleme nii,et ega seda siin niiiiiiiii kerge leida pole jah. Plaanisimegi alguses ainult 1 nädala puhata ja siis kohe tööd otsima! Aga sellest on möödas pea 3 nädalat ja tööd ikka pole.Ex põhjus ka selles,et reisisime 2 nädala ja nüüd jõusime sihtpunkti kus tööd võiks leida. Täna on reede ja otsinud oleme alates esmaspäevast.Alguses ainult farmi tööd aga kolmapäeval astusid tüdrukud juba hotelli ja poodi sisse pakkudes oma abi. IGA(toidupood) vajas ühte kauba laudjat.Selleks sai Ingrid :(((((
Carnarvoni hotell kuhu ka lihtsalt sisse astusime vajas ühte köögiabilist ja ühte baari abilist. Nii me tööle saimegi.Mina kööki ja Ingrid baari.Alguses küll nv töö aga kui me tublid oleme siis loodetavasti pakutakse veel midagi.Täna ongi meil esimene tööpäev.Minu töö köögis algab kell 6 ja Ingridi töö baaris kell 7.Lõppeb vist 12.oo.
Ex hiljem muljetan kuidas nõudepesu möödus :)
Vaheal oli siin õhus ka Dampieris asuva hotelli pakutav töö tüdrukutele.Aga see selleks,kuna Mariann kes seal töötab ja keda ka meie teame ei vastanud meie sõnumile ja küsimustele! Oleee!
Kodustele siis nii palju,et Sumo jätab meil suitsetamist maha,kuna eesti suitsud said otsa ja tööd ka pole,et raha siinse kalli suitsu peale raisata.Nii ta siin hädaldab ja sööb hoopis meid vaeseks.ÕUDNE :)
Aga kui poisid nüüd kalalaevale saavad siis ma olen 100% kindel ,et ta hakkab jälle suitsetama! Ilm on siin päeval väga palav aga öösel väga külm.Ja mis kõige rohkem häirb on see,et õhtul kell 6 on juba kott pime. Ja siis polegi nagu mitte midagi teha..et kell 8-9 juba magama :S

Wednesday, May 6, 2009

2.peatükk

Tegelikult pidime Bas1seltonis olema ainult 3-4 päeva aga Ingridi ja naela töö venis laupäevani ja tagasi Perthi saime liikuma alles pühapäeval. Basseltonis elasim ühe mehe,Jaimi juure,kes oli mõnus kanepi vend.Kui koju tuli siis oli koguaeg väljas kuuris ja tõmbas kanepit...ühel öösel röökis ja sõimas läbi une...hiljem tuli välja,et tal oli sõbrannaga probleemid :)
Perthi jõudsime pühapäeval ja esmaspäeval hakkasime liikuma põhja.Enne esimesse ööbimiskohta Lancelini jõudmist käisime läbi YANCEP National Pargis koaalasi ja muid elukaid vaatamas.
Teisel päeval sõitsme edasi geraltoni kus oli esimene katse tööd leida.See ebaõnnestus,kuna seal polnud tööd pakkuda juba detsembrist saati.Kiire põige veel Hungry Jacki ja edasi Kalbarri poole,mis on imeilus ookeani äärne linnake-rahulik,vaikne,kaunis.Seal tahaks oma vanaduses elada :) Läbi käisime ka papakoide pargis kus oli vist 100 sorti erinevaid linde.Soovitan kindlasti seda külastada!!
Kalbarris söödeti hommikuti ka pelikane,mida me siis Sumoga rõõmsalt vaatama läksime...aga keda polnud kohal? pelikanid!! :(
Järgmine peatus oli Dnham,mis oli väga tuuline linnakae ja liiva asemel oli seal merekarbi puru maas.Seal viibisime 2 ööd kuna vaatamisväärsusi seal kandis oli palju. Monkey Mia,kus nägime delfiine vabas looduses ja saime neljakesi neid ka sööta (ühe kala anda).Veeloomade pargis näige igasuguseid erinevaid elukaid ja kalu ning loomulikult ka Haid olid esindatud...iuuuuuu.Kaugelt kenad aga ligidale pole soovitav sattuda :) Olime just sellel hetkel seal kui merelt toodi üks kinni püütud tiiger hai parki.
Nüüdseks oleme jõudnud Carnarvoni kuhu jääme ka pikemalt püsima,kuna tüdrukud on siin juba vaikselt tööd saanud( Ingrid Hotelli baari abiliseks ja mina sinna kööki abiliseks....hahahhaaaaaaa)
Poisid proovivad prageu kala laevale saada,aga selleks tuleb pilukatega võdelda,kuna neid on terve linn täis ja kõik töötud,naised ka! Uskumatu,meil nagu õnnestus jummala kiiresti tööd saada...aga nemad passivad päevläbi raamatukogus arvuti taga.
Algne plaan nägi ette farmi tööd paar nädalat aga kuna siin banaanide korjamine pole veel päris alanud..siis kõik saatsid meid p..e. Täna kell üks lähme ühe viinamarja farmeri juurde kes ütleb kas saame sinna viinamarju pruunima või ei jne. Tundus selline lahe vana olevat...arvas,et oleme saksamaalt ja hakkas oma reisi pilte kohe näitama. Ma proovisin talle näidata oma kõige kaunimat naeratust,et ikka meelde jääda ja tööd saada :P Tema sõnul pidi see naistele raske töö olema...ning peale Ingridi muskli katsumist pidi ta tõdema,et seal ju polegi midagi. ilmselt peale pruunimist on seal suured musklid :)
Ühesõnaga on tööd raske leida aga kui otsida siis leidub ka midagi.Reedest hakkab siis minu nõudepesija karjäär vähemalt on ruumi krjääri redelil ülesse tõusta :)
Selleks korraks siis kõik kui midagi jälle toimuma hakkab annan teada.Loodetavasti saame poisid kala laevale ära saata ja ise mõned nädalat rahu ja vaikust nautida(koos veiniga) :)

Tuesday, May 5, 2009

1.peatükk

Hei Hopsti!

Otsustasime pisikese hilinemisega ka oma reisiblogi avada :)

Alustasime oma maailma avastamisega 16.aprillil,kui startisime Tallinna lennuväljalt Austraalia poole.Vahepeatustega Londonis,Dubais ja maandumine Perthis.
Eestist ära minna otsustasime majanduslanguse ja meeletu huvi pärast teisi maid näha. Ja kuna Austraalia on eestlastele uus Soome ja mõnedki tuttavad juba ees...siis sinna me oma suuna ka võtsime.
Reisi ettevalmistus võttis Siiril juba isu kuhugi minna üldse ära...ega pole nii lihtne Kängurumaale minna.Lisaks veel Kalev meedia poolt tekitatud hallid karvad. Aga kõik läks hästi ja lennukile me jõudsime :)

Õnneks me ei pidanud täiesti üksi alustama kuna Ingrid ja Nael(Andres) olid juba ees ja pidid meile lennujaama vastu tulema(öösel kell 1). Kahjuks nad ei saanud töölt ära ja seega saatsid meid vastu võtma Triin-Liisu ja Kuno kes elavad Perthis.Jõudsime Austraaliasse 18.aprill,öösel kell 1 ja vastutulijad olid ilusasti kohal koos odava tööjõuga (fredi)- Esimese ajana küsiti kas meil viina ja piibu tubakat on-oli ja seega saime ilusasti öömaja ning külma,KALLIST ausi õlut.
Kuna vastuvõtu pidu kestis väga varaste hommiku tundideni siis saime laupäeval liikuma alles peale lõunat. Kohe viidi meid turule ja Hungry Jacki ja öist Prthi vaadet vaatama...ikka kõik turistikad läbi!!!Õhtul saabusid nael ja Ingrid ka ning taaskord venis istumine hommikuni välja.
Pühapäeval enne Busseltoni sõitmist kus nael ja ingrid töötasid käisime veel Kängurusi vaatamas ja siis maale ära.Plaan oli selline,et meie ootame nädalakese,kui nad töö lõpetavad.Kasutasime aega ning tegime telefoni ja pangakaardid ja lihtsalt tutvusime vaikselt maaga.
Kuna oleme hetkel telkimas ja õues juba pime siis jätkan meie seikluste kirjeldamisega teine kord