Nagu ikka siin Austraalias käib,et ühe päevaga muutub kõik.Tänasest töötame me kõik selles samas keskuses.Mina sain uue ameti- koristaja ja turvamees ,Siiri hakkab alkot müüma nagu Nael ja Ingridist sai baaridaam.Ja asja põhi duum on see ,et me saime odava elamise selle kaudu.Jube odava võrreldes teiste pakkumistega.Aga eesti mõistes ikkagi üüratu summa.Selline see seljakotti ränduri elu on ;)
Siiri : No more Housekeeping!!!!!!Saingi oma kallile alkoholile ligemale ;P Tegelikult ei olnud see tubade koristamine kõige hullem,kuid vaikselt hakkas sitapoti küürimine juba ära tüütama.Nüüd saan inimestega suhelda ja oma keelt praktiseerida,mis on ikka ilgelt sitt.Pidevalt kiilub aju nii kokku,et siis tuleb ainult mökk,mökk. Aga aeg on näidanud,et kui paar õlut sees siis tuleb ka jutt soravamalt :) Samuti on mul lootust vahest ka baari saada,mida ma väga ootan.
Kõige tähtsam on loomulikult elamine.Laupäeval kolime pea tutikasse majja,kus on TELEKAS,VOODI ja oma vannituba.Selline tunne,et satume taevasse.telgiga ei anna nagu võrrelda.
Seega oleme Karrathas veel 2 kuud ja siis Darwinisse,Balile ja edasi idakaldale,kus ootab meid juba alkohoolikust töötu Jaana.ihiihihihihi.
Ütleme nii,et elu tundub hetkel lill!!
Kodustele:Arvake ära mida me siin kõige rohkem sööme...SAIA,erinevatel viisidel.Lihtsalt on nii kuradi hea ja kui vaja ruttu süüa siis rämps on ikka parim lahendus!!
Emmedele ja issidele ja õdedele ja nende meestele ja lastele ja loomadele ja sõpradele suured kallistused ja musid!! me pole keelanud teil helistada..nii,et..... :) No worries!
17 years ago
No comments:
Post a Comment