Gold Coast here we come!

Esialgne plaan oli otse Melbourni sõita ja seal siis pikemalt püsima jääda.Kuid tahtsime ikkagi Brisbane,Gold coasti ja teisi linnakes näha mis ranniku äärde jäävad.
Kuna meil elab üks sõber Nick Brisbanes otsustasime,et lähme ikka sealt läbi,et teeme sellise kiire läbisõidu.....Helistasime Nickile ja tema lubas kenasti meid enda juurde ööseks võtta.
Lubasime tülitada ainult ühe öö.Saime õõhtul temaga turul kokku kus ta tegi ühte musta otsa,nimelt nick on elektrik.Võtsime talle sappa ja varsti olimegi tema 3 toalises korteris ,kus ees ootas meid tema elukaaslane Tina.
Mõlemad on elulahedad ja sõbralikud inimesed.Tegelikult oli jube halb tunne niimodi teiste juurde sisse kolida,aga kuna raha oli peaaegu otsas,siis ei ju ei ütle :)
Meile tehti õhtusöök,poisid jõid õlut kella 2-ni.Tore oli.Lubasime neile,et järgmisel päeval lähme vaatame kas eesti majja saab. Tegelikult see pole ametlik eesti maja aga Jaana käest kuulsime selle olemasolust ja asukohast ning läksimegi asja uurima.
Tuli välja,et tegu lihtsalt ühe tavalise elumajaga,kus elab sees üks eesti perekond, Jorma tema naine ja lapsed,ning ta üürib tube siis teistele eestlastele.Jorma käest saime teada,et tal maja Gold Coastil ka kus vabaneb tuba paari päeva pärast ja soovitas meil sinna jääda ja tööd otsida,
sest hooaeg pidi kohe algama ja meiesugused toredad inimesed saavad ikka tööd. Kuna Brisbaneis olevas maja oleks ka tuba varsti vabanenud,siis hakkasimegi mõtlema,et jääks siis kuhugi sinna kanti raha teenima.mind tõmbas isiklikult rohkem Gold Coasti poole,kuna see mere ääres ja Brisbane tundus mitte kodune linn olevat.
Sumo lubas,et helistab turvafirmad läbi mis asuvad Brisbanes ja kui ei näkka lähme Goldi...ok
Kuna öömaja kuskil mujal ei saanud palusime luba veel üheks ööks Tina ja Nicki juurde jäära,nemad olid lahkelt nõus.Õhtul tuli veel üks meie tuttav neile külla ja siis otsustasid poisid,et lähevad linna peale pubisi vallutama. Kuna ma olin suht vässu otsustasin koju raamatud lugema jääda ja teha ühe varase õhtu.
Järgmisel päeval läksime brisbanega tutvuma,Nick viis meid kõrgele mäe otsas,kus nägi tervet linna....väga ilus oli,Sai jälle hiina turisti mängida...peale seda läksime paadiga sõitma,mis on tegelikult ühistransport ja sõidab mööda linna äärt (kuna linnast voolab läbi jõgi) Vaatepilt oli taaskord võrratu ja pilte sai kõvasti klõpsutatud.
Kuna tegemist oli reedega siis otsustasime,et lähme õhtul välja.plaan oli kasiinosse minna ja pärast välja jalga keerutama.Asi kujunes aga kuidagi nii,et kodus oli jube lõbus,napsutasime, ajasime jutte,tegime pilte ja korra läksime maja juures asuvasse väiksesse kasiinosse,kus olid ainult masina ja siis koju tagasi. Linna ei viitsinud keegi enam minna.
Järgmine päev oli küll ilgelt paha olla ja kõik surid ja hoidsid omaette :) Ära läksime nende juurest pühapäeval....niipalju siis üheks ääks jäämisest :)
Kuna sumol nende firmadega eriti ei vedanud,otsustasime ikkagi Gold Goasti minna,sest seal oleksime kohe ilusasti elamise ka saanud.Jõudsime sinna pühapäevaa peale lõunat.Linn on mere äärde väga pikaks venitatud ja keskus on siis surfers paradise.
Sumol oli üks sõbranna seal juba ees,kellele me ka kohe helistasime ja kokku saime.Tema oli oma sõbra Siimuga seal juba üle kuu olnud ja oli rahul.Mõlemad tegid housekeepi ja kolisid just ühte majja kus siis rendivad kahte tuba.
Maja omanikuks on mees-naine Ruby. Sünnitalt on ta mees,kes otsustas vahepeal naisena elama hakata ehk kannab naiste riideid ja meigib ennast ja isegi mingid rinna moodi asjad on tall ( tean,sest olen teda bikiinides näinud...)
Lõikusel pole käinud aga lihtsalt on selline. Väga tore ja lahe inimene ja kui midagi vaja siis kõike saab tema käest.Äritseb alkohooliga,lõhnadega.Juuksurisse saime tema kaudu jne.Pole probleemi.
Igatahes läksime siis sinna ja ajasime nendega juttu ja läksime õhtul veel sööma.Peale seda selgus,et jälle nii hilja ja meil pole kuhugi ööseks jääda.Siim ja elerin pakkusid,et saame elerini voodis magada.Küsiti Rubi käest luba ja sinna me siis jäimegi.Järgmisel päeval saime juba oma uude koju sisse kolida.
Hakkasime elama Varsity Lakes,mis on keskusest (surfersist) kuskil 15km kaugusel....noo päris pikk maa.Maja naabriteks olid noored inimesed (18 aastased) Liis ja Hardi,kes on austraalias alles paar kuud olnud.Noored ja täitsa lapsed alles....
Ennast sisse seadnud hakkasime jälle tööd otsima.Sumo lootis ikka oma turvamehe tööd leida ja Siiru proovis koristamist või ettekandja ametit leida.Ja kuna Siim ja Elerin leidsid suht kohe tööd siis olid ka meie ootused suured.
Aga võta näpust.Esimesel päeval oli õnn lätlaste poolel ja meie töö otsing jooksis liiva.Sumo proovis kuskil kümmnesse firmase ja kõikjal oli neil piisavalt inimesi.Ja ja usume me jee neid kohalike,valetavad rohkem kui venelased ;)
Ja Siirulgi ei olnud õnne.Õhtuks oli Sirtsul juba massu peal ,sest rahakott oli tühi ja elamise eest olime ka võlgu.Aga selline ju bäkkerite elu ongi ;) Sumo aga lubas mõne õlle ja oligi tuju parem.
Teisipäeva hommikul Oli kohe selline karvane tunne ,et täna saab tööd.Peale 3 tunnist otsingut kadusid sellel tundel karvad ja masendus hakkas taas peale vajuma.Seisime siis pea tänaval ja vaatasime kuhu minna.Mina tahtsin ,et
Siiri läheks ühte iiri baari tööd küsima aga tema va kurjam jonnis ja läks ühte teise kohta.Peale kümmet minutit,kui ta polnud tagasi tulnud,hakkas asi imelik tunduma.Kas tõesti sai tööle?Ja oh seda rõõmu.Kolmapäeval kell kuus pidi tööle minema.
Ja ega Sumo siis kehvem saanud olla.Õhtul otsustasime kõik kohalikud baarid läbi käia kus turvamehi näeme.Peale 6 baari külastamist oli mul palju numbreid kuid tööd mitte.Siis aga kohtusime ühe Toreda mauri härraga kel nimeks Charles.
Peale põgusat vestlust ja Sumo tausta uuringut lubas ta mulle midagi pakkuda aga sellega pidavat aega minema.Pole hullu,sest ta oli esimene kes tööd lubas.Järgmine hommik läksime siis Sumo litsentsi ümber vahetama
ja taas tabas meid üllatus.Algul kuuldud hind turvalitsentsi ümber vahetamiseks ei vastanud tõele.Oli 3 korda kallim.Ja jälle tundsid masenduse surinat oma kuklas.Kuna tööd on vaja sis pidime oma eesti põrsa puruks lööma
ja sealt väheke raha näpistama.Nüüd võisime kindlad olla ,et saan tööle.Õhtul läks Siiru tööle.Esimese päeva kohta sai palju tunde. 2 ;) kuid siiski mingi töö.Vähemalt elamis raha ;)
Kogu esimene nädal oli Siirul selline pool kõva.Kord sai 2 kord jälle kolm tundi päevas.Hiljem kuulsime ,et nii tehtavatki uute ja rohelistega.Sumo aga ootas pinksalt selle toreda mauri härra kõnet mida aga ei tulnud.
Kolm päeva hiljem ei pidanud närv vastu ja otsustasime kasutada taktikat helista ise ja näita ,et sa oled huvitatud.Mis kuradi taktika see on ,ma ei tea.Just praegu mõtlesin välja aga ütleme ,et kandis vilja see värk.
Tasa pisi sain ka mina paar vahetust nädalas.Esimene päev valvasin ehitust ja teisel päeval olin ühes klubis turvaks.

Sumo sisse elamine läks valutul kui mitte mainida ,et ta on üks väiksemaid selles seltskonnas.Sumo on küll pikk ja tüse aga need teised on julmad liha mäed ning peale selle tegelevad või tegelesid need teised mingi võitlus kunstiga.
Kes oli kunagi proffi poksija ,kes on karateeka või on lihtsalt hullu pilguga mauri ;) Need mauri posid ongi kõige karmimad.Suured ja ei hooli millestki.Aga Sumo on lihtsalt kõva peaga eestlane.Ja selle pärast ta tööle
võetigi kuna pool aastat tagasi olid Charles'i juures töödanud 2 soome poissi,kes ka olid kõvade peadega ;) aga natsa aeglased ;)

Siirul aga oli algul päris keeruline.Palju asju tuli korraga meelde jätta ja üks pervo vahetuse vanem käis ka algul ilgelt pinda.Aga paari nädalaga suutis Siiru tõestada ,et ta ei ole järgmine ühe päeva liblikas kes pingele vastu ei pea.
Nii hakkaski meil tavalise töö inimese elu jälle pihta.